Otsingutulemused

Mis mees see on, kes on läbi ja lõhki kunstnik, kes üllatab iga kord, kui ta millegagi lagedale tuleb, kelle tööd on rõõmsad ja humoorikad, ent kes oskab ka peene irooniaga kraapida kodanike ilu-, au- ja õiglustundel? Et tal on rahvusvahelist haaret, selgus Veneetsia biennaalil - gondoljeerid muutsid oma tavateekonda, et sõita läbi Jüri skulptuuri alt, mis väljakutsuvalt mitmemõtteliselt sirutus üle paljunäinud linna kanali. Sõprade hinnangul on Jüri veidi lapsemeelne, musta huumorit armastav parandamatu optimist.

Ago Ruusi dokumentaalportee trakeeni tõugu takistussõiduhobusest Palladium, kes tunnetab oma väärtust. Palladiumi väärtust teavad ka tema omanik ja ratsastaja. Mis annab ühele hobusele eelistuse teiste tõukaaslaste ees? Kas üksnes kaasasündinud ja päritud andekus või ka tema kasvatajate andekus ja suur töö? Seda polegi nii kerge ära arvata. Palladium on kindlasti oma aja tuntuim ja kuulsaim sporthobune Eestis. Maailmas pole kuigi palju hobuseid, kellel on omanimeline karikasari. Palladiumil on oma iseloom, tavad ja harjumused, aga ka omad vead. Palladium on isiksus.

1970.–1980. aastad eesti skulptuuris kujunesid valdavalt pronksiläikeliseks. Väärismaterjalist valmis arvukalt avalikke skulptuure ja vabaloomingut, mis neil "suletud" aastakümnetel liikus kindlameelselt modernismi jälgedes. Enamik Tallinna Kunstihoones 2001. aastal toimunud näituse “Pronksiaeg” eksponaate on muuseumihoonete puudumisel aastakümneid olnud Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu kunstimuuseumi hoidlates, noorem eesti kunstiavalikkus tunneb neid vaid reprodena. 25 skulptori taieseid ja kunstnikuisiksusi portreteerinud "Pronksiaeg" on omamoodi kataloog-film tollaste kujurite loomingulistest põhimõtetest.