Otsingutulemused

Initsiatsiooniriitus, mille käigus saab poisist mees. Riitus koosneb kolmest osast - portsessioon, võitlus ja suremine/uuestisünd mehena. Paralleelselt näeme ka Evat, kes kehastab nii ürgnaist kui ka Elu.

Meelis Piller jälgib filosoof Arnold von Keyserlingi ja tema abikaasa Wilhelmine igapäevaelu Viinis keset astroloogiat, arvude ja geomeetria maagiat, idamaist filosoofiat, šamanismi ja müstikat. Eestis sündinud ja elanud krahv Hermann Alexander von Keyserlingi poja Arnoldi elu on omalaadne sümbol kaasaegsest ühiskonnast – aadlikud on luksuslikest lossidest surutud kitsastesse kahetoalistesse korteritesse. Vaatamata kõigele on Arnold ja Wilhelmine Keyserling suutnud jääda selleks, kellena nad on sündinud. Nad teevad pisut väsinult oma tööd suures linnas, annavad inimestele seda, mida neilt oodatakse. Ja meeldivad sellistena inimestele.

Selle filmi peategelaseks on põlislaante salapärane asukas must-toonekurg, kaitsealune punasesse raamatusse kantud lind. Eestis, oma leviku põhjapiiril on must-toonekurg eriti erakliku ja inimpelgliku eluviisiga. Siinmail pidas vanarahvas teda müütiliseks Toonela linnuks - surmariigi sõnumitoojaks ja teenäitajaks. Paariaastase töö tulemusena on filmimeeskonnal õnnestunud jäädvustada selle linnu varajatud eluolu ja pesitsemist ning seda huvitavalt esitada.

Lääne-Siber, kus handid elavad, on kuulus oma suurte põdrakarjade, kalarikaste jõgede ja karusloomade poolest. Aga ka nafta poolest, mille kiirendatud tootmine tõi neile aladele uued inimesed. Handi rahvusringkonna elanike arv kasvas uute tulijate arvel üle kümne korra. Varasem handi linn Pim sai nimeks Ljantorsk, põhilise naftaleiukoha Ljantori järgi ja linna asustasid naftatöölised – üle Nõukogude Liidu kokkusõitnud eri rahvuste esindajad, kes on põlisrahva tõrjunud metsaaladele.