Otsingutulemused

Karit, Doris, Joonas ja Fred on tavalised eesti noored. Nad on lõpetamas 12. klassi ja astumas samme iseseisvuse suunas. Võimalusi on palju ja valikute tegemine vahel päris keeruline. Olukord Eestis ja maailmas seab erinevaid väljakutseid, ühiskonnas on palju lõhesid ning koroona ainult võimendab neid. Kõige selle sees tuleb aga jääda nooreks ja hoida olemise rõõmu. See on film on võimalustest ja valikutest, hirmudest ja üksindusest, vabadusest ja armastusest. See on ühe põlvkonna lugu, film suureks kasvamisest tänases Eestis. Film on jätkuks 12 aastat tagasi tehtud dokumentaalfilmide “Aeg on siin”, milles jälgisime Kariti, Dorise, Fredi ja Joonase esimest kooliaastat.

Tallinna Lennujaama külje all aastakümneid toiminud aiakeste küla annab tegevust ja leivakõrvast sadadele Eesti venelastele, õigemini on koos palju rahvusi: venelasi, valgevenelasi, ukrainlasi, aserbaidžaanlasi. Rahvasuus pilpakülaks kutsutud asumis toimetavad agarad pensionärid varakevadest hilissügiseni. Suur-Sõjamäe suvemajade elanike hinges tiksub mineviku aeg, hoolimata pea kohal vihisevatest lennumasinatest. Suletud minevikuoaasil pole aga tulevikku. Inimestel tuleb maa vabastada, et lennujaama laiendusele ruumi teha.

1953. aastal lõpetas GITISe eesti stuudio 25 noort inimest. Õpiajal kirjutatud kirjade abil meenutavad oma tollaseid suhtumisi, meeleolusid, eluolu Vello Rummo, Jaanus Orgulas, Ellu Puudist, Aasa Käsi, Olev Kitsas, Tõnis Kask, Ita Ever, Leili Bluumer, Aksel Orav ja Karin Garder. Filmis on kasutatud kroonikalõiku GITISlaste diplomietendusest ja 1983. aasta juubeliõhtult, stseene lavastustest, hetki lavastaja- ja õppejõutöös, filmivõtteplatsil, igavikuteele saatmisel.