Otsingutulemused

Põhjamaise vesterni tegevus toimub metsikus Lapimaa tundras. Filmi peategelane on noor kaevur Rupi, kes loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku kühveldada, et kaevandusküla hingemattev tolm igaveseks jalgelt raputada. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast. Kõigele lisaks on manipulatiivne kaevandusboss, hüüdnimega Kalastaja, hakanud silma viskama Rupi sõbra naisele, kellesse ka Rupi on salaja armunud. Nüüd, kui elu kaevanduskülas muutub iga hetkega üha enam varisemisohtlikuks, peab Rupi otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub. Kas isakodu ürgsele tundrale või isiklike huvide külmale maale?

Saamidel oli vanasti kombeks kutsuda karu vaarisaks. Karu võib kõndida kahel jalal nagu inimene, kohtumist selle loomaga ei unusta naljalt keegi. Vana saam Lars Pirak, kes on oma 70 eluaasta jooksul tutvunud nii mõnegi karuga, jutustas saami filmimehele Paul-Anders Simmale: ”Karud on meie sarnased. Isendite vahel on suuri erinevusi. Osad on sõbralikud ja rahulikud. Kuid on ka selliseid loomi, kes on vihased ja ärrituvad kergesti, eriti kui ei ole saanud piisavalt süüa enne kui on aeg suikuda talveunne.” Mitme rahvusvahelise preemiaga auhinnatud Simma tegi saamide maal Sapmis (Rootsi-, Soome- ja Norra põhjaosas) filmi inimeste suhtumisest karusse.

Põdrakarjuse elu tundub kõrvaltvaatajale pisut üksluine, nagu tundramaastikki. See kulgeb samas rütmis põhjapõdrakarja tegemistega, ühest rännust teiseni. Kahe rännuperioodi vahele jääv aeg kuulub põdrakarjusele endale. See on áigi, karjuse aeg. Režissöör Dainis Klava autorinägemus tänapäeva saamide elust, peategelaseks Põhja-Rootsis elav põdrakarjus Lars Hendrik Labba. Filmirühm jälgis Lars Hendriku ja Lainiovuoma saamikogukonna tegemisi kolme aasta jooksul.

Kultuurantropoloogiline dokumentaalfilm soome-ugri rahvaste etnograafiast ja etnogeneesist on järg Lennart Meri filmile „Veelinnurahvas“ (1970). Meri interpreteerib soome-ugri hõimurahvaste sugulus-, keele- ning kultuurisuhteid. Soomlased, vepslased, vadjalased, setud, ersamordvalased, mansid, ungarlased, saamid, nganassaanid ja eestlased on üles võetud 1977. aastal Põhja-Soomes, Lapimaal, Vepsamaal, Vadjamaal, Mordvas, Handi-Mansimaal, Ungaris, Taimõri poolsaarel, Setumaal, Saare-ja Muhumaal ning 1970. aastal Neenetsi ringkonnas. Koostöös Soome Mainos TV ja Ungari Televisiooniga toodetud film oli esimene Tallinnfilmi rahvusvaheline koostööprojekt.