Otsingutulemused

1978. aastal oli Ieva Lesinska Riia Ülikooli tudeng. Ta sai võimaluse sõita New Yorki, külla oma diplomaadist isale, kes töötas ÜROs Nõukogude Liidu delegatsiooni kosseisus. Ühel päeval teatas isa talle, et kavatseb paluda Ameerikas poliitilist varjupaika ning pakkus Ievale selget valikut: võtta takso, sõita Nõukogude Liidu saatkonda ja anda ta üles reeturina või jääda tema juurde ning mitte kunagi näha enam oma ema või kodumaad. Ieva otsustas jääda. See on lugu noorest naisest, kes avastab ennast luuremängude keskelt ja peab tegema valiku, mis lõikab ta igaveseks ära tema eelmisest elust. Isiklikke arhiivimaterjale, vaatlevat dokki ja taaslavastusi kasutades elustab film 1970ndate ...

Ukraina nimeka helilooja Valentin Silvestrovi jaoks on muusika kogu tema elu mõte. „Muusika, see on Maailma laul iseendast.” „Ma olen kuulus oma köögis. Ja sellest mulle aitab.“ Need sõnad väljendavad täpselt Silvestrovi muusika „stiihiat”. Oma muljeid heliloojast jagavad sõbrad ja head tuttavad Sofia Gubaidulina, Igor Blažkov, Andrei Volkonski, Tatjana Gridenko, Gidon Kremer, Arvo Pärt, Andres Mustonen jpt. Avaneb helilooja kujunemislugu ja loomingukreedo. Saame olla lähedal muusika loomisprotsessile koos maailma tippinterpreetidega ja võimaluse nautida tema hingeminevat muusikat.

Vabadusvõitleja Enn Tarto jutustab oma elust ja võitlusest Eesti taasiseseisvumise eest. Mees, kes on erinevates kinnipidamisasutustes veetnud kokku 14 aastat, külastab filmi alguses Patarei vanglat. Film esitab vaheldumisi peategelase poliitilisi seisukohti ning juba tuttavaid ajaloolisi kaadreid: vene vägede saabumisest Eestisse 1939 kuni laulva revolutsiooni sündmusteni ja Tallinna Draamateatri ees peetud pikettideni poliitvangide vabastamiseks.

Propagandafilm konstrueerib ideoloogilist vaenlasekuju, kuigi portree piirjooned on ähmased ja harali: Tallinnat külastavad välisturistid, nimetud usutegelased siit ja sealtpoolt piiri ning Lääne ühiskonna allakäiku eksponeerivad foto- ja filmikaadrid. Filmitegijad resümeerivad: võitluses kommunistliku ideoloogiaga on USA luure tunnistanud efektiivseks võitlusvahendiks kiriku, mis aitab imbuda vaenlase territooriumile ja tagada baasi oma õõnestustegevuseks. Näidatakse Tallinnat külastavaid Soome turiste, kes toovad Nõukogude Eestisse usuteemalist kirjandust, enamasti piibleid.