Otsingutulemused

Jahipüssid ja -koerad, metsas varitsemine, saagijagamine – igaüks teab, et see on meeste pärusmaa. Kuid naised suudavad ümber lükata ka kõige kivinenumad eelarvamused. Jahitraditsioonidega pere vanim tütar Merle otsustabki kevadel 2011 osaleda koolitusel, et saada esmaklassiliseks jahimeheks ja minna sügisel kord aastas toimuvale suurele jahile, millest võtavad osa ainult naised.

Põder on üks Eestimaa metsade suuremaid ja uhkemaid loomi, kes on siin elanud juba üksteist tuhat aastat. Inimese harv kohtumine loomaga vilksamisi läbi autoakna ei kõnele aga midagi põdra tegelikust elust, tema rahulikust ja suursugusest olekust oma loomulikus keskkonnas. Filmiretk kulgeb põdra kuningriigis, kus elu kulgeb ruttamata, aegade poolt seatud rütmis. Vaataja silme eest möödub ühte tundi mahutatuna meie metsade kõige suurema imetaja aastaring. Põtru on filmitud nende loomulikes elupaikades, jälgides rahumeelsete loomade eluloogikat ja toimetamisi. Tähelepanuta ei jää ka inimese ja põdra vastuolulised suhted tänapäeval.

Mati Hõbemägi oli sotsialistliku suurmajandi juht Järvamaal Imaveres. Pärast nõukogude korra kokkuvarisemist otsustas Mati teha kannapöörde. Tosina aastaga on mees koos mõttekaaslastega muutnud ümbruskonna metsad tuntuks üle Euroopa. Jahimehed viivad igal aastal metsa umbes 200 tonni vilja, rajavad hektarite viisi söödapõldusid ja jälgivad kiivalt, et kõik, mis metsas toimub, oleks ranges vastavuses seaduse ja eetikakoodeksiga. Ometi satub ka sellise tiheda sõela vahelt metsa aeg-ajalt neid, kes hoolimatu suhtumisega loodusele korvamatut kahju teevad.

Tutvustatakse Eesti looduses elutsevaid jahiloomi, nende küttimist ja metsloomade eest hoolitsemist. Lühiülevaade jahinduse ajaloost ja traditsioonidest. Jahipidamise viise käsitletakse vastavalt aastaaegadele: kevadine koprajaht, suvine hiilimis- ja varitsusjaht sokule ja metsseale, sügisene linnujaht, peibutus- ja ajujaht põdrale, karujaht, talvine ajujaht metsseale ning jaht röövulukitele, nagu hunt, ilves, rebane, kährik. Mitmel juhul on kütile abiks ka jahikoerad. Et jahiloomade arvukus Eestis püsiks, aitavad jahimehed metsloomadel külma ja pikka talve üle elada, neile metsa söötmispaikadesse toitu viies.

Kiskjate, eriti väikekiskjate elust teatakse nende varjatud eluviisi tõttu üsna vähe. Lumelagendikul tuhniva metsseakarja ja karihiirega põgus tutvus tehtud, jõuame vilkate kärpide, tuhkrute ja nende sugulaste hoolikalt peidetud elupaikadesse. Saame teada, milline on nende loomade elu lumevaiba all ja peal, nende roll looduskeskkonna ökoloogilise tasakaalu säilitamisel. Stsenarist, režissöör ja operaator Rein Maran, muusika Mikk Sarv.