Otsingutulemused

Film tutvustab nn. Kunda lahe looduskaitselugu 1992.-1993. aastal, kui tõkestati Kunda sadama kaks laienemisplaani - 1992. aasta talvel Letipeale ja 1993. aasta talvel Toolsele. Kuni lõppkokkuvõttes jäi sadam ajaloolisse paikka.

Mark Soosaar otsib üles Kihnu inimesed, kelle lapseea tegemised püüti pool sajandit tagasi, 1964. aastal filmilindile. Nüüd kuuekümnendatesse eluaastatesse jõudnud kihnlased vaatavad arvutist toonast filmi. Mustvalged kaadrid aegade tagant toovad esile mälestusi ja meenutusi. Taaskohtumine kunagiste mängu- ja koolikaaslastega on siiras ja soe. Aeg on Kihnus palju muutnud. Suur maailm tungib igasse kodusse, paljud kihnlased on kolinud ära mandrile või ka välismaale. Kas kihnu keelel ja meelel on tulevikku?

Väike kihnu poiss Rasmus on mures kodusaarestiku lindude pärast. Mustad linnud kormoranid, keda kihnu keeles kutsutakse kormonautideks, on vallutanud ümbritsevad laiud ja kihutanud sealt minema teised sulelised. Ka kosklaid, kes olid varem kihnlaste majasõbrad, on looduses oluliselt vähemaks jäänud. Nende peamisteks vaenlasteks nii Kihnus kui ka Manijal on varesed. Koos vanaisa Jukuga, venna Raimondi ja naabritüdruk Engeliga, aga ka saarevaht Arvoga askeldab Rasmus selle nimel, et Kihnu saarestiku linnuriigis oleks kõigil võimalus pesitseda ning poegi kasvatada.

Rannakalurite räimepüügihooaeg kestab kõigest ühe kuu. Lubatud püügikogused on eraldatud kaluritele ühiskasutuseks, seega tähendab iga mahamagatud tund kokkuvõttes väiksemat sissetulekut. Ise võrdlevad kalurid seda olümpiajooksuga: kui stardipauk on kõlanud, ei ole halastust enne, kui finišijoon on ületatud. Lühikesel püügihooajal rügavad kalurid päeval ja ööl. Kui siis lõpuks saabub telefonikõne, mis ütleb, et kvoot on täis ja rohkem püüda ei tohi, ei teagi, kas nutta või naerda.

Looduskaitsja Tiit Randla saatetekstis räägitakse põhilistest Läänemere elukeskkonda mõjutavatest teguritest: merevee reostumine ohtlike ainetega teda ümbritsevate maade elutegevuse tulemusena, aeglane veevahetus, võõrliikide sissetoomine laevaliikluse kaasnähuna.

Puisniitude haruldase liigirikkuse päästmine käib praegu noorte talguliste, vastutustundlike talumeeste ja looduskaitsjate entusiasmil ning rahvusvaheliste abistajate vähesel rahalisel toel. Siiani riigi omandis olnud Lahemaa Rahvuspargis kuulub nüüd osa maid eraomandusse ja tuleb leida kompromiss elanike majandushuvide ja looduskaitse vahel. Kuidas saaks Eesti riik kaasa aidata?

Ussuurimaa taigas käisid bioloogiadoktor Harald Habermani juhtimisel noored Eesti NSV teadlased ja looduseuurijad, sealhulgas kaheksa bioloogiakandidaati, üks oreparaator, filmioperaator ja karikaturist. Teaduslikuks otstarbeks koguti mitmeid haruldasi näiteid kohalikust taime- ja loomariigist, lõbusaid momente reisiseltskonna elust jäädvustas kunstnik Edgar Valter.