Otsingutulemused

Dokumentaalfilm on tehtud suurte muutuste künnisel – Eesti Vabariigi taasiseseisvumise alguses. Rikkalik arhiivimaterjal võimaldab käsitleda Eesti riigi meremeeste, laevade ja sadamate ajalugu ning saatust läbi aegade. Meenutused Eestist kui mereriigist viivad Eesti Vabariigi algusaastatesse. Meremeeste ja laevade saatused on üks osa kogu riigi saatusest. Filmis kajastuvad traagilised sõja-aastad ja meresõit võõra lipu all. Kasutatud on arhiivikaadreid ja -fotosid. Intervjueeritud on paljusid merelaevandusega seotud inimesi, kes räägivad Eesti merelaevanduse ajaloost, headest ja keerulistest aegadest – minevikust, olevikust, tulevikust. Lootused uuele elule puudutavad noorte meremeeste väljaõpet ja nende unistust olla Eesti meremees, seilata Eesti lipu all.

Randlased ja Eesti rannaküla on seitsmekümne aasta jooksul elanud läbi traagilisi muutusi, millest film räägibki. Vabast randlasest tehti 1940ndatel kalurikolhoosi liige. Meri tarastati. Rannakülad tühjenesid. Jäädvustatud on 1990ndate üleminekuaeg, mil kalurikolhoosid lagunesid ning tekkisid kooperatiivid ja ühistud.

„Seda paati pole tehtud linnuluust..“ Kuidas käib ühe õige merepaadi valmimine? Paati ehitab ja meistritarkusi jagab Hiiumaa ainus paadimeister Arvi Kibuspuu. Tema käe all valmiv paat on käsitöö vöörist ahtrini. Paadimeister kohtub ja jagab mõtteid oma õpetaja, Saaremaa paadimeistri Leopold Vakrömiga ning kolhoosi kalurite Theodor Pruuli ja Elmar Aksliga. Muhedas hiiu murdes pajatab kaadri taga Sulev Nõmmik.

"Hiiu Kaluri" ja "Lääne Kaluri" traditsiooniline ühispidu kalurite päeval. . Esinevad solistid Helga Roberg, Ants Tulvik, Heikki Sool, instrumentaal-ansambel Paul Säreli juhatusel ja tantsurühm "Lääne Kaluri" varieteest Kalju Saarekese juhatusel ning "Hiiu Kaluri" naisansambel, meesansambel, akordionistid ja lõõtspillimängija Daimi Tulp. Reporter Mati Talvik