Otsingutulemused

1632. aastal asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Tartus ülikooli Academia Dorpatensis. Tänane Universitas Tartuensis on üks Põhja- ja Ida-Euroopa vanemaid ülikoole. Tartu ülikool on seisnud erinevate kultuuride piiril, Ida ja Lääne vahel, see on hariduskants, millest 1919. aastal sai eestlaste rahvuslik ülikool. Film annab ülevaate Tartu ülikooli sünni- ja eluloost, ajaloost ning tänapäevast, toetudes kuuele sümboolsele sambale: Universitas, Professores, Gloria, Historia, Genius loci ja Traditio. Kasutatud on rohkelt haruldast arhiivimaterjali. Ülikooli tänapäev on jäädvustatud 2007. aasta kevadel.

Artistliku natuuriga kirjanik ja kirjandusteadlane Valmar Adams (1899 -1993) on täitnud väga olulist osa vene kirjanduse ja kultuuri vahendajana, töötades Tartu Ülikoolis vene keele ja kirjanduse õppetoolis vaheaegadega 1931 – 1974. Esimesed vene- ja saksakeelsed luuletused ilmusid trükis juba alates 1915. aastast, samuti oli Adams Tartus ilmunud venekeelse almanahhi "Via Sacra" kaasautor. Esimesed eestikeelsed luuletused ilmusid 1920. aastatel, mil tal oli oluline roll eesti ja Tartu kirjanduselu elavdajana – tema temperamentne kirjanduslik tegevus põhjustas mitmeidki skandaale. 87-aastane härra Adamsiga vestlevad Trivimi Velliste, Rein Veidemann ja Linnar Priimägi.

Aastal 1952 - stalinismi kõrgajal - tähistati Tartu ülikooli rajamise 150. aastapäeva, võttes aluseks 1802. a Aleksander I poolt kinnitatud asutamisakti. Tegelikult loeb Tartu Ülikool oma asutamise alguseks Rootsi kuninga Gustav II Adolfi 1632. aastal kinnitatud asutamisürikut, mille nõukogude võim arvestamata jättis. Film tutvustab Tartu ülikooliga seotud teadlasi ning eesrindlikku õppetööd nõukogudeaegses marksismi-leninismi vaadete järgi joondunud ülikoolis.