Otsingutulemused

1632. aastal asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Tartus ülikooli Academia Dorpatensis. Tänane Universitas Tartuensis on üks Põhja- ja Ida-Euroopa vanemaid ülikoole. Tartu ülikool on seisnud erinevate kultuuride piiril, Ida ja Lääne vahel, see on hariduskants, millest 1919. aastal sai eestlaste rahvuslik ülikool. Film annab ülevaate Tartu ülikooli sünni- ja eluloost, ajaloost ning tänapäevast, toetudes kuuele sümboolsele sambale: Universitas, Professores, Gloria, Historia, Genius loci ja Traditio. Kasutatud on rohkelt haruldast arhiivimaterjali. Ülikooli tänapäev on jäädvustatud 2007. aasta kevadel.

Enn ja Helga Nõu Tartus Toomemäel ja all-linnas 28. märtsil 1989. Rahvaste mälestussammas Toomeorus Vallikraavi tänaval. Kuradisild, Toomkiriku varemed, Inglisild Lossi tänaval, vana anatoomikumi hoone, Friedrich Robert Faehlmanni monument selle ees, Tartu tähetorn ja sinimustvalge lehvimas, monument Friedrich Georg Wilhelm Struvele. Tartu raekoda, ülikooli peahoone, kesklinna tänavad, Tartu linnaraamatukogu, endine pangahoone Munga tänaval. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument ja Oskar Lutsu ausammas jõeäärses Vabaduse puiestikus, Emajõe kaldapealsed, Raekoja plats.

Filmis antakse ülevaade Tartu Riiklikust Ülikoolist juubelieelsel tööaastal. Tehakse põgus ekskursioon ülikooli kolmesaja viiekümne aastasesse ajalukku, fikseeritakse uusehituste seis, antakse mitmekülgne ülevaade ülikooli teaduskondade ja laboratooriumide tööst. Ülikooli mailmamainega teadlased räägivad oma tööst ja suhetest ülikooliga.