Otsingutulemused

17.-18. sajandil pagesid udmurdid ristiusustamise ja sotsiaalse surve eest ning liikusid massiliselt Kaama jõest itta. Nad leidsid pelgupaiga baškiiride seas, kes olid islamiusulised ega keelanud neil elada esiisade tavade järgi. Nõukogude usuvastased kampaaniad ei suutnud udmurtide usutraditsioone välja juurida, kuigi paljudes külades peatati mõneks ajaks avalike palvuste pidamine. Täna toimub Kaama-taguste udmurtide juures udmurdi traditsioonilise usu taassünd, palvusi viiakse läbi peaaegu kõigis külades. Nende peamine eesmärk on tagada jumalate soosing, palvetada inimeste ja koduloomade tervise, viljasaagi, kogu maailma rahu jms eest. Baškortostani Vabariigi Tatõshlõ rajoonis, kus udmurdid elavad 19 lähestikku asuvas külas, on välja kujunenud mitmeastmeline palvuste tsükkel. Gurt vös ehk ...

17.-18. sajandil pagesid udmurdid ristiusustamise ja sotsiaalse surve eest ning liikusid massiliselt Kaama jõest itta. Nad leidsid pelgupaiga baškiiride seas, kes olid islamiusulised ega keelanud neil elada esiisade tavade järgi. Nõukogude usuvastased kampaaniad ei suutnud udmurtide usutraditsioone välja juurida, kuigi paljudes külades peatati mõneks ajaks avalike palvuste pidamine. Täna toimub Kaama-taguste udmurtide juures udmurdi traditsioonilise usu taassünd, palvusi viiakse läbi peaaegu kõigis külades. Nende peamine eesmärk on tagada jumalate soosing, palvetada inimeste ja koduloomade tervise, viljasaagi, kogu maailma rahu jms eest. Baškortostanis Tatõšlõ rajoonis, kus on 19 udmurtide küla, on arenenud välja mitmetasandiline palvetsükkel. Talvine kombestik on suvisest vähem säilinud. Jugi jõe ...

Lugu Lõuna-Eesti traditsionaalsest nõidusest - kaetamisest, mille peamiseks põhjuseks arvatakse kadedust. Kadestaja kuri silm on aga ohuks ka tänases külaelus. Filmi võttegrupp läheb Võrumaale Luutsniku külla asja uurima. Põnevate ja salapäraste lugude kaudu jõutakse kaetajale järjest lähemale. Kaetamine on üks väga keeruline enesekaitse ja teise inimese mõjutamise vorm. Kui palju kuri silm kellelegi mõjub, oleneb inimese enda mõtte- ja sisendusväest.

Luutsniku külas Haanjamaal elab mees nimega Heino Hunt. Elab üksi keset laant, iidse Liivimaa südames, libahuntide kodumaal. Luutsniku küla inimesed on endiselt libahundiusku, nad hoiatavad külasse sattunud võõraid Heinoga kaupa ja koostööd tegemast, sest tal olevat vigurid sees. Temaga seostatakse nii mitmeidki mõistatuslikke kriminaalseid juhtumeid. Mõned suhtuvad Heinosse vaenulikult, mõned kartlikult, mõne jaoks on ta lihtsalt naaber. Ühte teatakse Luutsniku külas kindlalt – Heino käivat libahundiks. Heino ise, kaval helk silmanurgas, ei kinnita asjalugu ega lükka ka ümber.