Otsingutulemused

Filmitegijad Artur Talvik ja Priit Valkna jälgivad viie aasta jooksul Tõnu Kaljuste tegemisi ooperisaali ehitamisel Naissaarele, kunagise leiutaja Bernhard Schmidti talumaadele. Idee on pöörane, saarel puudub regulaarne laevaühendus ja elekter ning seal elab vaid kaks püsielanikku. Kes seal etendustel käima hakkab? Karismaatiline Tõnu Kaljuste tahab kõigi kiuste ja hoolimata üldsuse ning rahamaailma vastuseisust rajada sinna omanäolist kultuurikeskust, kus kohtuksid traditsioonid ja kaasaeg, ooperi kõrgstiil ja looduslähedus. Näib, et dirigendi idee on sama hull, nagu omal ajal leiutaja Schmidti loodud vastutuulelaev, ent 2006. aasta suvel saab Kaljuste unistus teoks.

Inimene on sündinud ja kujunenud kiviajas, kus kivi oli tööriist. Kivi raskus, ükskõiksus ja seletamatus on ikka väljendanud midagi müstilist. Raudkivi on kui tardunud, kokkusurutud ruum ja aeg ning igavik. Temasse oleks justkui peidetud kogu möödunud aegade teave - nii nagu see on Eesti kiviaedades. Käsikiri ja teostus Vello Pohla, operaator Kristjan Svirgsden.

Skulptor Mare Mikof valib Kaarma karjäärist oma tulevaste skulptuuride tarvis välja dolomiidirahne. Nii algab loomeprotsess. Kaamera jälgib skulptori esimest tutvumist kiviga, mis kasvab leebest käesilitusest üle ränkraskeks kirkatööks. Kõige huvitavamat osa loomeprotsessist, mil kuju hakkab juba oma ilmet võtma, filmitegijad ei näita. Küll näeb filmi lõpus Mare Mikofi valminud skulptuure.