Otsingutulemused

Dokumentaalfilm Rein Taageperast on kvintessents suure mõtleja ja suure tegutseja eluteest ning elutööst. Filmis kõnelevad arhiiviürikud, aga ka tema kaasteelised nii Kalifornias kui Eestis. Ja muidugi Rein Taagepera ise.

Kuidas portreteerida meest, kelle maailm on galaktikasuurune, kelle peas asub kogu semiosfäär ja kelle pärand on killukestena jäädvustatud fotodele, raamatutesse, videosalvestistesse? Üheks võimaluseks on võtta kokku erinevad elud, need visualiseerida, põimida tervikuks. Putukas, sidemees, vunts, juut, kosmopoliit, semiootik, mõtleja, pereisa, lektor ja kosmonaut Juri Lotman kohtub filmilinal Einsteini, Stalini, Gagarini, Belka ja Strelka, Puškini ning ümarlauarüütlitega. Ilmutusena kangastub üksikasjalik tagasivaade 20. sajandile. Nägemus maailmakuulsa semiootiku Juri Lotmani sise - ja välismaailmast, kus keerulistes ajalootingimustes loodi Tartusse vaba mõtte oaas ja pandi alus ülemaailmselt tuntuks saanud kultuurisemiootikale.

Pealinna Canberra vaated - parlamendihoone, Austraalia sõjamemoriaal. Parlamendihoone siseruumid, maalidel endised peaministrid Gough Whitlam ja Robert Hawk, kuninganna Elizabeth II, senaator Dorothy Tangney, parlamendiliige Enid Lyons, Queenslandi senaator Neville Thomas Bonner. Parlamendi istungitesaal. Näitusel valitsushoones on eksponeeritud Austraalia orden, mille kavandas Tallinnas sündinud Vambola Veinberg. Kohalikust eestlaskonnast räägib Canberra Eestlaste Koondise esinaine Reet Bergman. Meenutab Canberra nädala rahvuste päeval toimunud lendu kuumaõhupalliga - start anti parlamendihoone eest koos hümni mängimise ja Eesti lipu heiskamisega. Kariljonil mängija Astrid Bowler Canberra kellatornis. Räägib oma perest, kelladel mängima õppimisest, noodikirjast jne. Canberra Eesti koguduse esimees Kristof Kaldma räägib kohaliku eestlaskonna ajaloost, ta on ...

Portreefilm tunnustatud näitlejast ja maailmamainega teadlasest-botaanikust Albert Üksipist (1886–1966), mitmekülgselt andekast inimesest. Oma teatriteed alustas ta Narva amatöörtruppides, oli hiljem Estonia teatri näitleja ja õppejõud ENSV Riiklikus Teatriinstituudis. Ta asutas ka Estonia teatri arhiivimuuseumi, kirjutas kultuurist ja teatrist ning tõlkis Vene kirjanduse klassikuid. Ta oli suurepärane taimetundja, hunditubakate spetsialist. Tallinna Provintsiaalmuuseumis korrastas ta suure herbaariumikogu, mis sai hilisema Eesti Loodusmuuseumi aluseks. Oma 5000-lehelise herbaariumi annetas ta Tartu Ülikoolile. Tutvustatakse Üksipi kujunemislugu ja tegevust, abiks tema meenutused, arvukad vanad fotod ja ajaleheartiklite väljalõiked.