Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (7)

Need, kes julgevad

Filmi originaalpealkiri islandi keeles: Deir Sem Dora

2015 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ólafur Rögnvaldsson

Ajaloodokumentaal vaatleb Balti riikide iseseisvuspüüdeid ja lääneriikide reaktsiooni nendele aastail 1989 – 1991.

Jón Baldvin Hannibalsson, endine Islandi välisminister sattus 1991. aastal mõneti enesegi jaoks ootamatult ajaloosündmuste näitelavale ja sai hiljem omamoodi Baltimaade hääleks rahvusvahelisel areenil. Augustiputši järel astus väike Island esimesena suure sammu, taastunnustades Eesti Vabariiki juba kaks päeva pärast iseseisvuse väljakuulutamist. Hannibalsson kutsus kolme Balti riigi välisministrid kohe Islandile ja 26. augustil kirjutasid nad Reykjavíkis alla ühisdeklaratsioonile diplomaatiliste suhete kehtestamisest. Lugu kõigist neist, kes julgesid siis, kui teised olid vait, midagi ära teha. Linateos on valminud Islandi, Eesti, Läti ja Leedu ühistööna.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tõrjutud mälestused

Filmi originaalpealkiri: "Torjutut muistot"

2005 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Imbi Paju

Imbi Paju dokumentaalfilm stalinilikust režiimist, selle ohvritest ja ellujäänute tõrjutud mälestustest.

Ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm jutustab loo filmi autori, Imbi Paju ema ja tädi, kaksikõdede Aino ja Vaike kasvamisest naiseks stalinismi, nõukogude okupatsiooni ja terrori tingimustes. Üheks enesekaitse võimaluseks oli mälestuste tõrjumine. Vägivaldsed minevikupildid tulevad esile alles 60 aastat pärast Stalini koonduslaagreid. Autor näitab mälupiltide kaudu oma ema ja samas kogu Eesti valusat minevikku. Lahtirääkimata minevik kandub põlvkondade kaudu edasi, sest minevikust rääkimine on ikka veel raske.
- Osta film
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Paragrahv 58/4

1996 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Pinchas Schatz

Eestis tegutsenud juudiorganisatsiooni eestvedaja Pinchas Katzi saatusest. Filmi autor püüab koos emaga leida oma vanaisa jälgi Eestist ja Venemaalt.

Eestis elanud Pinchas Katzist kujunes 1930-ndail aastail üks siinseid tulisemaid iseseisva Palestiina juudi riigi loomise pooldajaid. 1941 mõisteti ta surma, süüdistatuna terrorismis ja hukati 16. novembril 1942 Venemaal. Katzi lugu uurivad tema tütar Margalith ja tütrepoeg Pinchas Schatz, külastades kunagist Eestimaa Kommunistliku Partei arhiivi Tallinnas, pagendusaasate kodu Malmõžis, vanglaid Pärnus ja Kirovis.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Impeeriumi jäljed: Radioaktiivne reostus

1994 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm, Muud liigitused, Tellimusfilm | Režissöör:

Nõukogude impeeriumilt päranduseks saadud radioaktiivsed reostuskolded Eestis.

Üheks nõukogudeaegseks pärandiks on radioaktiivne reostus, NSV Liidu koloniaalpoliitika markantne näide tahtmatusest tegutseda keskkonnasäästlikult. Suuremad radioaktiivsed reostuskolded olid Sillamäe uraanirikastusvabrik, Saku radioaktiivsete jäätmete matmispaik, Valga lähedal asunud tuumarakettide maa-alune stardikompleks ja Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus. Kõigi nõukogude tuumaobjektide puhul on probleemiks täpsemate plaanide puudumine, info hankimine Venemaalt on seotud aga tohutute raskustega.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Surma tee

1994 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Dorian Supin

Dokumentaalfilm Stalini raudteeprojektist Salehard—Alaska.

1949. aastal asuti teostama Stalini järjekordset hiigelprojekti - ehitama 5250 kilomeetri pikkust raudteed Obi suudmest Alaskani. Selle esimene lõik, 1500 kilomeetrit, mida ehitati üle soode ja rabade, pidi valmima nelja aastaga. Stalini surma järel ehitus seiskus. Valminud 750 km pole kunagi kasutuses olnud. Rahvas nimetab seda teed "surma teeks", sest seal hukkunud vange võib olla sadu tuhandeid ja see tee pole kunagi kedagi kuhugi viinud. Toonaseid sündmusi meenutatakse filmis mitmeti - ühed mõistavad toimunut hukka, teised aga leiavad, et olid päris ilusad ajad.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Johannes Hindist

1989 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm tehnikadoktor Johannes Hindist, tema teadustööst, tema "süüst" ja postuumsest rehabiliteerimisest.

Johannes Hint (20.09.1914–5.09.1985 ) oli eesti tehnikateadlane, tehnikateaduste doktor, kirjanik Aadu Hindi vend. Tema nimel on üle 200 teadustrükise, 62 leiutist, 28 patenti. Tema leiutisi kasutatakse tänini Saksamaal, Austrias, USA-s, Jaapanis, Venemaal. Ometigi suri Johannes Hint 70-aastaselt Tallinna Patarei vanglas. Novembris 1981 vahistati ta fabritseeritud süüdistuste alusel. Sisuliselt poliitilisel protsessil mõisteti ta süüdi mitmesugustes ametialastes kuritarvitustes ja karistati 15-aastase vabadusekaotusega. Tema riiklikud autasud, aunimetus, teaduslikud kraadid ja kutse võeti kohtu taotlusel ära ning kogu tema vara konfiskeeriti.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Pastor Mõtsnik Uppsala Mikaeli kirikus 1988

Enn Nõu videokassett nr 11, pala 10/12

1988 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Uppsalas Mikaeli kiriku jumalateenistusel 23. oktoobril 1988 teenib kogudust koos praost Voldemar Takkeliga Eestist Rootsi emigreerunud pastor Harri Mõtsnik.

Uppsalas Mikaeli kiriku jumalateenistusel 23. oktoobril 1988 teenib kogudust koos praost Voldemar Takkeliga Eestist Rootsi emigreerunud pastor Harri Mõtsnik. Epistlit loeb Helga Nõu. Harri Mõtsnik peab jutluse ja hiljem kogudusemajas kõneleb olukorrast Nõukogude Liidus ning endise poliitvangina KGB rollist inimeste meelsuse kujundajana.
Peida sünopsis Ava sünopsis

Otsingutulemused

Need, kes julgevad

Tõrjutud mälestused

Paragrahv 58/4

Impeeriumi jäljed: Radioaktiivne reostus

Surma tee

Johannes Hindist

Pastor Mõtsnik Uppsala Mikaeli kirikus 1988