Otsingutulemused

Lauri Randla debüütfilm on komöödia ingeri-soome Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Johannes sünnib eriskummalisse ingerisoome perre. Kui tema ema otsustab Soome tööle minna, jääb poiss Sillamäele vanavanemate kasvatada. Johannesel tuleb hakata üksinda elu tōsiasju avastama. Ta armub kōrvuni kooliõde Verasse, kakleb, riskib, saab karistada… ja taustal laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks. Aga Leninid langevad, peale tungivad värvilised barbid ja reklaamid, taanduvad krokodill geenad ja tossavad moskvitšid… ja uksed läände lüüakse valla!

Film põhineb Nõukogude propagandalool (mis on tõenäoliselt vale) ühest “noorest pioneerist” Morozovist, kes andis oma isa üles Stalini salapolitseile ja seejärel perekonna poolt tapeti. Tema elu ilmestas kõigi heade Nõukogude kodanike kohustust saada informantideks, ja kui vaja, siis ka oma perekonnasidemete arvelt. Nõukogude Liidus oli antud lugu paljude raamatute, laulude, näitemängude, sümfoonilise luuletuse, ooperi ja samuti Sergei Eisensteini poolt 1937. aastal lavastatud, kuid linastamata jäänud filmi “Bežini aas” aluseks. Siin filmis kutsutakse 75 aastat hiljem poissi väikeseks Janiseks. Ta on pioneer, kes elab Nõukogude kolhoosis nimega Koit. Tema isa on kolhoosi (ja sealhulgas ka Nõukogude süsteemi) vaenlane, kes tahab selle peakorteri ...

Peeter Saarmann on kasvanud Toomas Raidma peres teadmisega, et tema isa suri sõjas ja ema evakuatsioonis. Peeter õpib ülikoolis ja valmistub abielluma. Remonti tehes juhtub talle ette ennesõjaaegne ajaleht, kus muuhulgas mainitakse ettevõtet "Juhan Laurisoo ja Ko". Kasuisas näib see äratavat süngeid mälestusi. Pulmapäeva eelõhtul tülitab Peetrit suvekohvikus keegi purjus mees, kes nimetab teda Laurisoo sohipojaks. Kui ta kasuisalt kuuleb tõde oma vanemate kohta, aimab ta, et see võib saada saatuslikuks tema tulevikuplaanidele.