Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (19)

Põranda all

Nad ohverdasid end vabaduse eest

2015 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Marianna Kaat

Lugu teisitimõtlejatest, kes julgesid 1970ndate Nõukogude Eestis minna võimudega vastuollu, pannes kaalule oma elu ja vabaduse.

1972. aasta oktoobris saatsid Eesti teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandumi, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist ja NL vägede väljaviimist. Marianna Kaadi dokfilm käsitleb 1975. aasta kurikuulsale teisitimõtlejate protsessile eelnenud arreteerimisi ja repressioone, vangistust ning vabanemist 1981. aastal. Toonased dissidendid Kalju Mätik, Mati Kiirend ja Tunne Kelam meenutavad põrandaalust tegevust okupeeritud Eestis. Kas tänapäeva reaalsus on vähegi sarnane nende unistustega? Kas nad on leidnud endale väärika koha selle riigi üles ehitamises, mille eest olid nad kunagi valmis ohverdama vabaduse ja elu?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Roman Toi intervjuu Tallinnas 21.07.2011

2011 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Intervjuu korporatsioon Vironia vilistlase koorijuht Roman Toiga Tallinnas 21. juulil 2011.

Intervjuu korporatsioon Vironia vilistlase koorijuht Roman Toiga, küsitlevad noored viroonlased. Räägitakse üliõpilaseltside tegevusest ja liikmete seltsielust 1930ndatel. Roman Toi meenutab kaasõpilasi Jakob Westholmi gümnaasiumist, kes kõik, ühe erandiga, astusid seltsidesse. Roman Toi astus Vironia liikmeks Tartu ülikoolis õppides 1936. aastal. Ta meenutab, et korporatsioonis oli sõjavägi au sees. Kõik korporandid kuulusid tollal kaitseliitu. Väeteenistuse läbis Toi jalaväe pioneerkomandos. Ta on väeteenistusele tänulik, see kasvatas meesteks. Ta meenutab inimesi, kellega teda saatus kokku viis. Boris Kõrver musitseeris tihti Vironiale kuuluval Tartu parimal klaveril. Ülo Maramaa ja Hans Luts olid head organisaatorid ja lapsepõlvesõbrad, Kaljo Käärik, Konstantin Ollik ja Arvo Lainvee koolikaaslased. ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Üksinda ja koos

2002 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi portreefilm vabadusvõitleja Enn Tartost.

Vabadusvõitleja Enn Tarto jutustab oma elust ja võitlusest Eesti taasiseseisvumise eest. Mees, kes on erinevates kinnipidamisasutustes veetnud kokku 14 aastat, külastab filmi alguses Patarei vanglat. Film esitab vaheldumisi peategelase poliitilisi seisukohti ning juba tuttavaid ajaloolisi kaadreid: vene vägede saabumisest Eestisse 1939 kuni laulva revolutsiooni sündmusteni ja Tallinna Draamateatri ees peetud pikettideni poliitvangide vabastamiseks.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Saja aasta pärast mais

1986 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Kaljo Kiisk

Kaljo Kiisa lavastatud ajaloolis-psühholoogilise draama aineks on neli viimast päeva elukutselise revolutsionääri, kommunist Viktor Kingissepa elus 1922. aasta mais.

Viktor Kingissepp on kolm aastat põranda alt juhtinud kommunistliku parteid Eestis. Ta peab sidet Moskvaga, kirjutab kõnesid Riigikogu Kommunistlise Töölisterühma liikmetele ja lendlehti ametiühingute üritustele. Tema eesmärk on kukutada Eesti Vabariik, sest ta ei usu Eesti iseseisvusse ega üldse rahvusaadetesse. Ent aeg tiksub, tiisikus õitseb, maailmarevolutsioon lükkub aina edasi. Mida teha, et kõik pingutused ajamere põhja ei kaoks?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Intervjuu Helmut Maandiga 16.05.1983

Enn Nõu videokassett nr 120, pala 1/2

1983 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Intervjuu poliitik Helmut Maandiga tema kodus Högdalenis Stockholmis 16. mail 1983.

Enn Nõu intervjuu 1944. aastal moodustatud põhiseadusliku Otto Tiefi valitsuse riigisekretär Helmut Maandiga tema kodus Högdalenis Stockholmis 16. mail 1983. Räägitakse olulistel teemadel: Eesti Vabariigi Rahvuskomitee tegevusest 1944. aastal, julgeolekupolitsei arreteerimistest ja komitee liikmete minekust põranda alla, Otto Tiefi valitsuse moodustamisest septembris 1944 ja valitsusliikmete edasisest saatusest, Läände põgenenud poliitikute tegevusest. Helmut Maandi loeb ette Rahvuskomitee lendlehe teksti, enda mälestusi julgeolekupolitsei tegevusest, August Rei kirju. Helmut Maandi meenutab ärevaid päevi Nõukogude vägede Eestisse tulekust ning põgenemisest Rootsi. Põgusamalt meenutab ta Rootsi põgenikelaagreid, Jüri Uluotsa rasket haigust, Eestisse jäänud valitsusliikmete traagilist saatust. Helmut Maandi usub, et Eestis leidub inimesi, kes suudaksid ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Sergei Soldatov Uppsala Eesti Kodus 13.11.1981

Enn Nõu videokassett nr 15, pala 6/17

1981 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Vabadusvõitleja Sergei Soldatov räägib Uppsala Eesti Kodus 13. novembril 1981 enda minevikust, nõukogude võimu vastasest tegevusest, vangistusest ja kaasvõitlejatest ning olukorrast Nõukogude Eestis.

Vabadusvõitleja Sergei Soldatov meenutab Uppsala Eesti Kodus 13. novembril 1981 sõjaaega, Vene vägede sissetulekut Eestisse, küüditamisi, metsavendlust. Vaimse vastupanu tõttu suudeti Eestis ära hoida maavarade röövkaevandamine ja metsade raiumine. Vastupanuvõitluse algusest 1966. aastal ja poliitilisest tegevusest - loodi Eesti Demokraatlik Liikumine ja Eesti Rahvusrinne, salaja anti välja ajakirju Eesti Demokraat ja Eesti Rahvuslik Hääl, ÜROsse saadeti kaks memorandumit. KGB vastutegevusena järgnesid arreteerimised, ülekuulamised ja vangistus 1975. aastal. Teiste vabadusvõitlejate saatusest: Mart Niklus, Jüri Kukk, Tiit Madisson, Veljo Kalep, Vello Salum. Vangistuse lõppemisest ja enda riigist väljasaatmisest. Sergei Soldatov lisab, et usub Eesti vabaks saamisesse. Ta kutsub üles avaldama Eesti vabaduspüüetele ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Surma hinda küsi surnutelt

1977 | Täispikk mängufilm, Mängufilmid | Režissöör: Kaljo Kiisk

Kaljo Kiisa ajaloofilm vaatleb kodanliku Eesti riigikukutajate saatust pärast 1924. aasta detsembrimässu.

Pärast 1924. aasta detsembrimässu tegutsevad kommunistid põranda all. Üks nende juhtidest, Anton Sommer, intelligentne ja põhimõttekindel mees ning aateline kommunist, võetakse kinni ja antakse sõjakohtu alla. Ta vaikib ülekuulamistel, sest leiab, et ennast süüdistuste eest kaitsta on ebaväärikas. Võimukandjad püüavad teda sundida tunnistama revolutsionääride kaotust, kuid Sommerile on au tähtsam elust. Tema eest maksab kätte võitluskaaslane Ester, kes aga nii arvatavale reeturile kui Sommeri abikaasale ja laste emale näkku vaadates tajub, et lähedase inimese kaotust ei heasta miski.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lindpriid I osa

1971 | Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Seeriafilm | Režissöör: Vladimir Karasjov

Vladimir Karasjovi 4-osaline telemängufilm Eesti kommunistlike põrandaaluste elust Eesti Vabariigis 1920. aastatel.

Eessaare Aadu (Jaan Anvelt) romaani "Linnupriid" motiividel valminud 4-osaline telemängufilm käsitleb eesti kommunistliku töölisliikumise võitlust ja revolutsionääride elu Eesti Vabariigis 1920. aastatel. Film kujutab inimese hinge küpsemist ja lagunemist pingelistes olukordades. Pimedad ristmikud ja kõledad tühermaad loovad painajaliku pingevälja, millesse tegelased satuvad. Nende valikud ja otsused haaravad nad ühel või teisel viisil endasse. Kus on väljapääs? Kas inimene on oma valikutes vaba? Film keelati ära ja esimest korda näidati alles 18 aastat hiljem 1989. aastal.
- Osta film
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lindpriid II osa

1971 | Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm | Režissöör: Vladimir Karasjov

Vladimir Karasjovi 4-osaline telemängufilm Eesti kommunistlike põrandaaluste elust Eesti Vabariigis 1920. aastatel.

Eessaare Aadu (Jaan Anvelt) romaani "Linnupriid" motiividel valminud 4-osaline telemängufilm käsitleb eesti kommunistliku töölisliikumise võitlust ja revolutsionääride elu Eesti Vabariigis 1920. aastatel. Film kujutab inimese hinge küpsemist ja lagunemist pingelistes olukordades. Pimedad ristmikud ja kõledad tühermaad loovad painajaliku pingevälja, millesse tegelased satuvad. Nende valikud ja otsused haaravad nad ühel või teisel viisil endasse. Kus on väljapääs? Kas inimene on oma valikutes vaba? Film keelati ära ja esimest korda näidati alles 18 aastat hiljem 1989. aastal.
- Osta film
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lindpriid III osa

1971 | Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm | Režissöör: Vladimir Karasjov

Vladimir Karasjovi 4-osaline telemängufilm Eesti kommunistlike põrandaaluste elust Eesti Vabariigis 1920. aastatel.

Eessaare Aadu (Jaan Anvelt) romaani "Linnupriid" motiividel valminud 4-osaline telemängufilm käsitleb eesti kommunistliku töölisliikumise võitlust ja revolutsionääride elu Eesti Vabariigis 1920. aastatel. Film kujutab inimese hinge küpsemist ja lagunemist pingelistes olukordades. Pimedad ristmikud ja kõledad tühermaad loovad painajaliku pingevälja, millesse tegelased satuvad. Nende valikud ja otsused haaravad nad ühel või teisel viisil endasse. Kus on väljapääs? Kas inimene on oma valikutes vaba? Film keelati ära ja esimest korda näidati alles 18 aastat hiljem 1989. aastal.
- Osta film
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»