Otsingutulemused

Kiirabiarstina töötava noore Naise elus on näiliselt kõik korras. Ta on valinud mõistvust ja kaastunnet eeldava elukutse, kuid vajab ise abi oma hinges valitseva rahutuse vaigistamisel. Arstina puudub Naisel patsientidega suheldes emotsionaalne side, ta tunneb võõristust ümbritseva olustiku ja kaasinimeste vastu. Tema käitumine on irooniline ja provotseeriv. Istudes oma kodu, kivilinna paneelelamu ees pingil sunnib juhuslik mööduja Naist peeglisse vaatama.

Õnne on inimesed ikka ja alati saavutada püüdnud, igaüks vastavalt oma isiklikule õnneideaalile, oma moraalsetele tõekspidamistele. Mis kujundab siis õieti vaimse ja kõlbelise isiksuse? Miks pealtnäha kõigiti normaalsest perest võrsub kurjategija? Kust saab alguse hoolimatus, silmakirjalikkus ja kahekeelsus? Neid ja teisi küsimusi esitab vaatajale film, mis loodud Raimond Kaugveri romaani "Meie pole süüdi" ainetel.

Loom linnas on ja jääb, inimene vajab tükikest elavat loodust enda lähedale ja selleks ei piisa toalilledest – vaja on elavat olendit. Aga kust neid võtta? Muidugi oleks lihtsaim viis minna zookauplusesse ja osta sealt nagu kord ette näeb, kahjuks aga ei leia te sellest poekesest ei koera ega kassi ning oma loomaost tuleb seadusevastaselt toime panna ikkagi turuväravas. Mis aga saab neist loomadest pärast ostutehingut? Kuidas kulgeb koduloomade elu inimese meelevallas?