Otsingutulemused

ÜRO Peaassamblee 50. tegutsemisaasta juubelisündmuste üheks osaks on 24.- 27. septembrini kestev kõigi liikmesriikide välisministrite kokkutulek, kus osaleb ka Eesti välisminister Riivo Sinijärv. Ta esineb sõnavõtuga ülddiskussioonis 25. septembril. Sõnavõtu teemadeks on Eesti Vabariigi ühinemine Euroopa Liiduga ja rahuldustunne võõrvägede lõplikust lahkumisest, uhkus esmakordse osavõtu üle ÜRO rahupidamise operatsioonist. Eestile on eriti tähtis 21. sajandi keskkonnastrateegia Agenda 21 järgimine, tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu pikendamine ning toetus laiendatud ja efektiivsemale Julgeoleku Nõukogule, toetus inimõigustega tegelevatele ühendustele. Riivo Sinijärv soovib, et järgmised viiskümmend aastat oleks maailmale edasiviivamad ja ülesehitavamad.

28. septembril esineb ÜRO Peassamblee 49. istungjärgul sõnavõtuga Eesti Vabariigi välisminister Jüri Luik, kes käsitleb kõne alguses ka reisiparvlaeva Estonia traagilist hukku. Eesti Vabariigi välisminister Jüri Luik rõhutab oma kõnes uue ajastu algust Eesti välispoliitikas pärast võõrvägede lahkumist. Vägede väljaviimine loob eeldused Eesti ja Venemaa vaheliste suhete normaliseerimiseks ning on esimeseks sammuks Balti regiooni julgeoleku saavutamisel. Ministri sõnul on mõjusfääride poliitika Eestile vastuvõetamatu. Hoiduda tuleks inimõiguste küsimuste politiseerimisest ning tugevdama peaks rahuvalvemehhanisme. Jüri Luik rõhutab Balti riikide integratsiooniprotsessi kiire kaasamise olulisust ja selle tähtsust mitte üksnes neile riikidele, vaid kogu Euroopa stabiilsusele ja arengule tervikuna.

Eesti Vabariigi välisminister Jaan Manitski kõneleb ÜRO Peaassambleel Eesti riigi ülesehitustööst ja lahendamata valupunktidest. Ta esitab olulised punktid riigi arengust: 1992. aasta 28. juuni referendumil kiitis Eesti kodanikkond heaks uue demokraatliku põhiseaduse, 20. septembril toimusid uue konstitutsiooni järgi parlamendi- ja presidendivalimised, 20. juuni rahareformiga mindi üle oma rahale. Valupunktidest toob esile, et kuigi juba 12. jaanuaril 1991 kirjutati alla Eesti-Vene leping, milles mõlemad riigid tunnustavad teineteist sõltumatu ja suveräänse riigina, pole võõrväed ikka veel lahkunud Eesti territooriumilt.

Augustiputši esimese päeva õhtul, 19. augustil 1991 annab välisminister Lennart Meri telesilla vahendusel Helsingist intervjuu Toronto CBC News telekanali uudistesaatele. Ta loeb ette ka Eesti Vabariigi valitsuse pöördumise – palve maailma avalikkusele ja valitsustele toetada kujunenud olukorras Boriss Jeltsinit. Reporter Terence McKenna küsimusele, kas ta muretseb hetkel oma perekonna pärast Eestis, vastab Meri, et muidugi, aga lisab: „Ma muretsen ka teie perekonna pärast Kanadas.“