Otsingutulemused

Eestit okupeerinud võõrvägede jaoks oli kahjustamata loodus ja terve elukeskkonna säilitamine teisejärguline. Nõukogude kindralid paigutasid keskkonnaohtlikud baasid enamasti Eesti looduskaunitesse paikadesse, valgalade ja veekogude lähedusse. Eestis oli Nõukogude sõjaväe kasutuses ligi 1565 militaarobjekti, sealhulgas viis lennuvälja, üle 50 raketibaasi, polügoonid jm. Taasiseseisvumise järel on meie keskkonnakaitsjaid vaevanud ebakindlus – kas on leitud ja kahjutuks tehtud kõik reostusallikad ja maapõues peituvad ohtlike ainete jäägid.

Eestimaa maapõue suure rikkuse, põlevkivi kasutuselevõtt on 1938. aastaks jõudnud tasemeni, kus põlevkivitöötlemise saadused leiavad laialdast kasutamist mitmes valdkonnas, neist õli ja bensiini eksporditakse ka välismaale. Ülevaatlikus ja näitlikus tööstusfilmis antakse pilt põlevkivi kaevandamisest ja ümbertöötlemisest Ida-Virumaa kaevandustes ja õlitehastes. Tutvustatakse kahe suure keskuse, Kiviõli ja Kohtla-Järve veidi erinevat kaevandamistehnikat, kuid täiesti erinevalt konstrueeritud õliutmisahje. Ka tootmisjääk tuhk rändab tuhamägedele kummastki tehasest eri viisil. Kaevuritele ehitatud töölismajadki on veidi erinevad, kuid kannavad ühte eesmärki - et elu Eestis edeneks.