Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (8)

Leigo järved

2002 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi autorifilm turismitalu peremehest ja kontserdikorraldajast Tõnu Tammest.

Kunstimetseeni kalduvustega Leigo talu peremehe Tõnu Tamme tegevust kauni järvemaastiku kujundamisel ja 2001. aasta suvekontserdite ettevalmistamisel on jälgitud ligi kahe aasta jooksul. Lakooniline, nappide detailidega loodud portree väliselt lihtsakoelisest ettevõtjast, kes teostab oma mastaapseid visioone paari mehe ja ekskavaatori jõul, ise täie jõuga kaasa rassides. Tamme unistus on viia kokku loodus ja muusika. Mehe eestlaslik jonn ja püsivus viib sihile. 2001. aasta suvekontserdid panid alguse suurejooneliste unistuste täitumisele: juba mõne aastaga kujunes Leigost hinnatud suvine kontserdi- ja teatrietenduste toimumispaik.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Aastad

1977 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Peeter Tooming

Peeter Tooming põimib rahvatantsujuhi, kandlemeistri ja baleriini kolmikportrees kokku inimese lõputu loomevajaduse, unistused ja nende täitumised.

Kujundlik portreevisand põimib kokkku kolm erinevat isiksust ja oma andele pühendunud loojat. Tantsijanna Elonna Spriit, rahvatantsupedagoog ja mitme tuntud rahvatantsuseade autor Kai Leete ning kandlemeister Eduard Uibo – kõiki neid kannustab soov luua nii kaua, kui aastaid on antud.
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Druus ja Fatkin

1971 | Muusikafilmid, Kontsertfilm | Režissöör: Sulev Nõmmik

Sulev Nõmmiku mängulise portreefilmi kangelased on akrobaadid Jüri Druus ja Sergei Fatkin.

Jüri Druus ja Sergei Fatkin - kaks peaaegu tõstesportlast, peaaegu ekvilibristi, peaaegu alpinisti, aga akrobaati kindlasti. Lõbusas lavastuslikus filmis esitavad akrobaadid Jüri Druus ja Sergei Fatkin oma aja populaarseid esinemisnumbreid erinevates olukordades: hommikuvõimlemisel telklaagris, vettehüppetorni ujuvsillal, jalgpallistaadionil ja rändtsirkuses.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti laulupeod Rootsis ja Göteborgi Eesti seltsi aastapäev

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Teine ja kolmas Eesti Laulupidu Rootsis. Göteborgi Eesti Seltsi aastapäev

1958 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Teine ja kolmas Eesti laulupidu Rootsis ning Göteborgi Eesti seltsi aastapäevade tähistamine.

Teine eestlaste üldlaulupidu toimub 26. ja 27. juunil 1954. aastal Stockholmi Ralambshovsi vabaõhuteatris. Laulavad ühendkoorid, juhatavad Juhan Aavik, Verner Nerep. Rohkearvuline publik. Esineb Soome Rahvuskoor (Suomen Kansallis Kuoro), dirigent Väinö Karttunen. Kolmas eestlaste laulupidu Göteborgis 20.–21. juunil 1958. Laulupeorongkäik läbi Slotskogeni pargi. Kõne. Segakoore juhatavad Eero Tarjus ja Juhan Aavik. Soome Rahvuskoor laulmas, dirigent Jorma Pukkila. Esinevad rahvatantsijad. Göteborgi Eesti seltsi aastapäevad 10. augustil 1955 Mölnlyckes ja 4. augustil 1957 Lerumis. Kõneleb Jaan Lattik. Esineb laulja Ida Loo Talvari. Noortele jagab auhindu Göteborgi Eesti seltsi esimees insener Martin Pommer.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kirjanikud põlevkivibasseinis

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 18, 30. juuni 1950

1950 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Nikolai Dolinski

Kohtla-Järvel esinevad Moskvas nõukogude kirjanduse dekaadist osa võtnud kirjanikud.
- Voogedastus
- Voogedastus
Suvorovi päevadel

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 15, 30. mai 1950

1950 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Jossif Gindin

Miiting sõjaväeosas vene väejuhi Aleksander Suvorovi 150. surma-aastapäeva tähistamiseks.
Eesti pagulaste laulupidu Saksamaal

1947 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti pagulaste laulupidu Saksamaal Augsburgis 10. augustil 1947.

Eesti pagulaste laulupidu Saksamaal Augsburgis 10. augustil 1947. Hochfeldi pagulaslaagrist alustanud laulupeo rongkäik kulgeb piki Augsburgi tänavaid Vabaõhuteatri poole. Kõige ees kantakse laulupeo embleemi, mis kannab pealkirja "Eesti pagulaste laulupidu Saksamaal 1947". Kuus rahvariietes tütarlast kannavad embleemi pikki linte, mis annavad kokku sinimustvalge rahvusvärvide kombinatsiooni. Embleemile järgneb eesti lipp. Siis tulevad kooride üldjuhid, laulupeo toimkond ja lauljate kolonnid lippudega. Lauljate saabumisel Vabaõhuteatri väljakule on istekohad juba rahvast tulvil. Ajalooline linnusemüür on ümber ehitatud vabaõhulavaks, pealtvaatajate pingid paiknevad poolkaares endise vallikraavi küljel. Kõnetooli asub laulupidu korraldava toimkonna esindaja Peeter Paul Lüdig, seejärel Keskesinduse esimees Ernst Heinrich Ein, järgnevad tervitused. Kõnelejaid ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti Rahvaarmee ja Punaarmee sõprusmiiting Kadriorus 16. juulil 1940

Eesti Kultuurfilm (1940)

1940 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör:

Juulis 1940 toimub Kadriorus Eesti Rahvaarmee ja Punaarmee sõprusmiiting, peetakse kõnesid, kõlavad Eesti Vabariigi ja NSV Liidu hümnid.
- Vaata