Otsingutulemused

Alexander Theodor von Middendorff (1815 – 1894), baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa teadlane, korraldas pärast osalemist mitmes uurimisretkes 1842 - 1845 aastail teadusekspeditsiooni Euraasia põhjatippu Taimõri poolsaarele. Poolteist sajandit hiljem võttis grupp Eesti teadlasi ette sama teekonna oma kuulsa kaasmaalase jälgedes. Lisaks kargele arktilisele tundrale, mis üllatab tuhandete lindude ja metsikute põhjapõtradega, kohtuti pärismaalastega, kelle esiisade abiga Middendorff jõudis Põhja-Jäämereni.

Eesti maakarja saatus pole kerge olnud ei mōisnike ega kolhooside aegu. Enne sōda oli taludes 20 000 maakarja looma, tänaseks on meil maatōugu veiseid alla 500 ja ta on kantud maailma ohustatud tōugude nimekirja. Veel jätkub entusiastidel tahtmist ja jōudu vōidelda mōnikord lootusetutki vōitlust “oma” karja eest. Aga kui kauaks veel? Film on valminud Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi asutamise 80. aastapäevaks.

1931. aastal alustas Tori Hobusekasvanduses tegevust ardennide osakond. Ardenni Hobuste Tõuseltsi tegevuse katkestas teine maailmasõda. 1953. aastal nimetati eesti ardenni hobune ametlikult eesti raskeveohobuseks. Puhtatõuliseks kinnitati see tõug 1960. aastate lõpul. Taasiseseisvunud Eestis läks eesti raskeveohobuste aretustöö erakasvanduste ja üksikute hobusekasvatajate kätte. Tõuhobuste arv vähenes kriitilise piirini. Eesti Hobusekasvatajate Selts jätkab eesti raskeveohobuste tõuraamatu pidamist ja korraldab aretustööd.

Eesti NSV haridusministeeriumi tellitud õppefilm Tartu Ülikooli teaduselust 19. sajandil. Film annab rikkaliku arhiivi- jm illustratiivse materjali toel ülevaate ülikooli arengust pärast selle taasavamist Vene keisririigis aastal 1802, teadussaavutustest ning alma mater’ile palju kuulsust toonud professoritest Georg Struvest, Karl Baerist, Alexander Middendorfist jpt. Ajaloolise vaate kõrval saame osa ka ülikoolielust aastal 1982, vahetult enne väärika teadusetempli 350. juubelit.