Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (12)

Kunst ja külm sõda

2024 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Sandra Jõgeva

Lugu sõltumatu nõukogude kunsti ja Lääne suhetest.

Lugu sõltumatu nõukogude kunsti ja Lääne suhetest, ajast, mil kunst oli suurem ja tähtsam kui elu ise. Ka ajast, millesugust pole eesti kunstis enne olnud ja ilmselt enam ka ei tule. Ühel pool on sõltumatud nõukogude kunstnikud, kellel napib nii väljundit, kui ka materiaalseid võimalusi oma tööde realiseerimiseks. Teisel pool on ahvatlev lääs, mille (sõna otseses mõttes) saadikud tunnevad aktiivset huvi nõukogude underground'i kunstituru vastu. Oma teoste müük läände on komplitseeritud äri sest kahe teineteisest huvitatud leeri vahel seisab omakorda kõikvõimas KGB. Ometigi õnnestub peamiselt eesti ja Moskva päritolu kunstnikel müüa ja lasta piiri taha viia hämmastav kogus kujutavat kunsti. ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Taagepera

2019 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peeter Simm

Rein Taagepera - inimene kahe maailma vahel.

Dokumentaalfilm Rein Taageperast on kvintessents suure mõtleja ja suure tegutseja eluteest ning elutööst. Filmis kõnelevad arhiiviürikud, aga ka tema kaasteelised nii Kalifornias kui Eestis. Ja muidugi Rein Taagepera ise.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Koma

2018 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Maria Avdjuško, Peeter Simm

Portreefilm Eesti tuntud teatrimehest ja -pedagoogist Kalju Komissarovist

"Koma" ei ole mitte ainult kirjavahemärk vaid ka Kalju Komissarovi hüüdnimi, mille lavakunstikateedri 13. lennu tudengid talle panid. Kalju Komissarov (8.03.1946-6.03.2017) on Eesti tuntud ja tunnustatud lavastaja ja teatripedagoog. Võib julgusega väita, et praegu töötab aktiivselt meie teatrilavadel just kõige enam Komissarovi õpilasi. Ta on juhtinud Eesti Noorsooteatrit 1974-1986, Viljandi Ugalat 1989-1991, TMA lavakuntikooli 1986-1995. Ta on üks Viljandi Kultuurikolledźi asutajaid ja lavakunstide osakonna juhataja. Porteefilmis näeme Kalju Komissarovi viimaseid intervjuusid ja teda meenutavad ta õpilased ja kursusekaaslased.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Minu spioonist isa

Filmi originaalpealkiri: My Father The Spy

2018 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Jaak Kilmi, Gints Grube

Külma sõja topeltagendi tütre lugu.

1978. aastal oli Ieva Lesinska Riia Ülikooli tudeng. Ta sai võimaluse sõita New Yorki, külla oma diplomaadist isale, kes töötas ÜROs Nõukogude Liidu delegatsiooni kosseisus. Ühel päeval teatas isa talle, et kavatseb paluda Ameerikas poliitilist varjupaika ning pakkus Ievale selget valikut: võtta takso, sõita Nõukogude Liidu saatkonda ja anda ta üles reeturina või jääda tema juurde ning mitte kunagi näha enam oma ema või kodumaad. Ieva otsustas jääda. See on lugu noorest naisest, kes avastab ennast luuremängude keskelt ja peab tegema valiku, mis lõikab ta igaveseks ära tema eelmisest elust. Isiklikke arhiivimaterjale, vaatlevat dokki ja taaslavastusi kasutades elustab film 1970ndate ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tomorrow Island

2018 | Tudengifilmid, Lühimängufilm | Režissöör: Gwenn Joyaux

Armastuslugu külma sõja ajal.

Külma sõja ajastul teeb noor nõukogude telegrafist lootusetu katse päästa oma Ameerika väljavalitu, kes on sattunud pärast piirivalve sõnumi saamist Beringi väinas Venemaa poolele.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Pärand

2011 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Eeva Jäntti

Eesti-Soome koostöös valminud dokumentaalfilm Sillamäest, kunagi rangelt salastatud Ida-Virumaa kaevanduslinnakesest, mis sai nõukogude ajalt päranduseks radioaktiivsete jäätmete hoidla.
Disko ja tuumasõda

2009 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Jaak Kilmi

Jaak Kilmi ja Kiur Aarma mänguline dokumentaalfilm oma põlvkonna kujunemisloost Nõukogude Eestis, kus totalitaarne võim seisis vastamisi popkultuuri kangelastega ja akna unistuste maailma avas Soome televisioon.

Mänguline dokumentaalfilm räägib ühest veidrast infosõjast 1980ndate Eesti NSVS, mil totalitaarne võim seisis vastamisi popkultuuri kangelastega. Ja kaotas. Toonaste laste maailmapildi kujunemisel etendas lääne popkultuur üliolulist, ent nüüdse pilgu jaoks veidrat rolli. Aknaks unistuste maailma oli Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon, mida võimukandjad ei suutnud kuidagi keelustada. Paralleelselt poliitilise põnevikuga kulgevad lavastatud lood, mis põhinevad tol ajal üles kasvanud laste mälestustel. Filmtegijad pakuvad humoorika käsitluse lähiajaloost, kus segunevad luuremängud ja inimlik tragikomöödia.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Vikerkaar

2005 | Animafilmid, Joonisfilm | Režissöör: Ülo Pikkov

Kaks Ameerika salateenistuse agenti - Frank ja Wendy - on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Marslased riputavad pesu kuivama. Kuid kes kuivatab Wendy püksikesi?

Kaks Ameerika salateenistuse agenti - Frank ja Wendy - on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Marslased riputavad pesu kuivama. Kuid kes kuivatab Wendy püksikesi? Vastus jääb saamata, sest taevasse kerkib midagi kohutavat. Aegade hämarusest väljaliuglev ajaleht Pravda aitab kaasa Gröönimaa kompartei sünnile. Jose Fernandez jätab vastutuult sülitamise, sest õhus on operatsioon “Solgisurma Hüljes” hõngu. “On aeg,” mõtlevad agendid. Põgus preventiivne tuumalöök Latvia pihta, siis haarab Wendy püstoli ja Frank siseneb Transatlantilisse solgitorru…
Peida sünopsis Ava sünopsis
Sõda pärast sõda

2002 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Peeter Simm

Peeter Simmi dokumentaalfilm metsavendade tegevusest Eestis pärast Teist maailmasõda.

Metsavendade aastakümnete pikkune meeleheitlik vastupanu ei andnud loodetud tulemusi. Nad ei suutnud vabastada Eestit võõrvõimu ikkest ega hoida ennast ja omakseid. Siiski tõestasid nad järgnevale sugupõlvele, et iseseisev Eesti oli midagi, mille eest tasus võidelda ja surra. 13 endist metsavenda, meest ja naist, meenutavad oma metsavennalugu, räägivad mälestuskilde metsa minemise ajenditest, julgeoleku haarangutest, sissisõja taktikast, reetmistest, vangilangemisest, ülekuulamistest jpm. Sõna saavad Ilmar ja Ilse Kivisild, Olav Sööt, August Hatto, Henno Ernits, Oskar Roosi, Aleksander Õismaa, Vilhelmine Lääts, Viktor Paljula, Aksel Viisut, Hilja Sarapuu, Alfred Käärmann ja Aksel Mõttus.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Trivimi Velliste kõne tuumarelvastuse leviku tõkestamise konverentsil ÜROs

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Eesti suursaadik ÜRO juures Trivimi Velliste kõne ÜRO Peaassamblee 50.istungjärgul 21.04.1995

1995 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti suursaadik ÜRO juures Trivimi Velliste esineb kõnega New Yorgis toimuval ÜRO tuumarelvastuse leviku tõkestamise lepingut käsitleval konverentsil 21. aprillil 1995.

Eesti Vabariigi alaline esindaja ÜROs Trivimi Velliste toetab Eesti valitsuse nimel Euroopa Liidu ja kuue sellega assotsieerunud Ida-Euroopa riigi seisukohta, et tuumarelvastuse leviku tõkestamise lepingut tuleb tähtajatult ja tingimusteta pikendada. Eesti toetab strateegiliste relvade piiramise leppeid START 1 ja START 2 ning loodab, et peatselt sõlmitakse ka tuumakatsetuste täieliku keelustamise leping. Velliste sõnul ei toonud külma sõja lõpp endaga kaasa kohest rahu, kuid võimalikuks sai ulatuslik tuumadesarmeerimine. Velliste toonitab, et külma sõja rinderiigina olid okupeeritud Eestis võõrriigi tuumarelvad ja seetõttu eesti rahvas teab liigagi hästi, mis on tuumaoht, ning teeb kõik endast oleneva, et seda tulevikus ära hoida. Eesti jätkab ...
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»