Otsingutulemused

Leedu režissööri Marija Stonytė dokumentaalfilm teeb kaasa tüdrukute sõduriks saamise teekonna, nii sõjaväes kui elus. Mõne aasta eest taastati Leedus sõjaväekohustus meestele. Samal ajal otsustas ka hulk noori naisi vabatahtlikult ajateenistusse minna. Jälgime üheksa kuu jooksul kolme sellist tüdrukut elamas ja treenimas 600 mehe seas isoleeritud sõjaväebaasis. Kolm tüdrukut - kolm täiesti erinevat tegelast - on erineva sotsiaalse taustaga. Üks läks sõjaväkke eesmärgiga alustada uut elu, teine - leida armastust, kolmas – tõestada, et on tugev ja suudab kaitsta oma riiki Venemaa võimaliku agressiooni eest. Nende romantilised ettekujutused sõdurielust muutuvad peagi, kui nad alustavad teenistust ja karm reaalsus seab nende ootused ...

Paarile andekale tüdrukule toetudes asub kunagine Epp Mäe treener ja olümpiasportlane Arvi Aavik looma Eesti esimest maadlusnaiskonda, kus sportlased ja ka treenerid töötavad tema kujundatud treeningkava järgi. „Hulluks treeneriks“ kutsutud kompromissitu ja kirglik Aavik ei piirdu aga ainult spordiga, ta tahab luua midagi, mis on suurem kui sport. Ta tahab kaotada piiri treeneri ja sportlase vahel, et kokku võiksid saada inimene ja inimene.

Tallinna Balletikool on paljude tantsijate tee alguseks olnud juba 1946. aastast. Filmis põimub kokku kollektiivportree, andmaks edasi tantsija elu labi erinevate põlvkondade silmade. Alles oma unistuse lugu alustavate värskelt vastuvõetud õpilaste teed ristuvad lõpueksamiteks valmistuvate noorte tantsijatega. Neid jälgib plejaad kunagisi balletistaare, kes tänases päevas vastutavad inimsaatuste eest majas, kust kord nendegi teekond alguse sai. Kelle unistus jääb elama ja kelle oma kustub?