Otsingutulemused

Lugu Eesti tipp-rallisõitjatest 1980ndatel aastatel sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis. Eestlased olid 80ndatel nii kiired, et N.Liidu koondises sõitis igal hooajal mitu meie ekipaaži. Ott Tänaku ja Markko Märtini kombel maailma tipptiimides sõitmine oli tollaste sportlaste jaoks siiski kättesaamatu unistus. Nende jaoks oligi tipp Nõukogude Liidu koondise liikme staatus, sest kaugemale ei olnud võimalik raudse eesriide tõttu pürgida. „Ei olnud mõtet unistadagi, see oli meie saatus,“ ütleb filmis endine kaardilugeja ja Harju KEK-i rallitiimi juht Toomas Diener. N. Liidu koondise sõitja koha nimel käis tihe rebimine, seal sõitmine oli iga võidusõitja unistus teiselgi põhjusel - riigis, kus kõik ...

Eesti rahvuskangelase ja spordiajaloo suurkuju Kristjan Palusalu (Trossmann, 1908 - 1987) eluloofilm. Palusalu elukäik on lugu maapoisist, kes teeb endast Euroopa kangeima maadleja ja võidab 1936. aastal Berliini olümpiamängudel kaks kuldmedalit. Lähedaste, sõprade ja kolleegide meenutused, arhiivikaadrid, raadioreportaažid ning lavastatud episoodid taasloovad Maailma-Kristjani elu- ja sporditee.

2004. aasta Ateena olümpiamängudel Eestit esindanud parimas füüsilises vormis, meedia ja spordisõprade poolt medalit tooma saadetud judoka Aleksei Budõlin põrus täielikult. Sportlane ise, treener, kaasvõistleja, abikaasa, arst-kiropraktik, mentor ja nõid püüavad leida läbipõlemise põhjust oludes, kus näiliselt igaüks andis parima. Kaasatud abijõud on aga nii erinevad, et ei saagi moodustada spordimeest toetavat tervikut. Fookus hajub, pind kaob jalge alt tühjusesse. Loomult elujaatav Aleksei võtab elule uue sihi.

Eestlane Heino Lipp oli Teise maailmasõja järgseil aastail Euroopa parim kuulitõukaja ja selle ala Euroopa rekordiomanik. Ta oli 1940ndate lõpus maailma parim kümnevõistleja, ent Londoni olümpiamängudel võitis kuldmedali ühendriiklane Robert Mathias. 12-kordne Nõukogude Liidu ja 21-kordne Eesti meister Heino Lipp ei pääsenud ühelegi väljaspool N Liitu peetud võistlusele. Miks? Vastuseid küsimustele jagab Heino Lipp ise, tema kaaslased ning omaaegsed ametiisikud.

1988. aasta toovad eestlased olümpiamängudelt kaasa enneolematu medalisaagi. Kes ei mäletaks Erika Salumäe, vendade Tõnistete, Jüri Tamme või Tiit Soku medaleid Soulist? Või Allar Levandi pronksi Calgary talimängudelt? Eesti olustik on küps rahvusliku olümpiakomitee taastamiseks. Jaanuaris 1989 saab see teoks. Nüüd on sobiv aeg filmis tagasi vaadata, kuidas kõik algab. Emotsionaalsel laineharjal surfates jälgitakse, kuidas kasvab Georg Lurichi aegadest alates eestlase spordihuvi. Kuidas jõuab väärikas Argentina karikas Eestisse. Kuidas kantakse õlgadel olümpiasangar Kristjan Palusalu. Kuidas kogutakse ka läbi raudse eesriide Maarjamaale olümpiamedaleid.

Dokumentaalfilm tippspordist teenelise meistersportlase jalgrattur Riho Suuna pürgimiste ja ebaõnnestumiste taustal. Eesti jalgratturil on keerulised ajad NSV Liidu koondises võistlemisel ja püsimisel.

Film Helsingi olümpiamängude kuldmedalivõitjast, kolmekordsest Euroopa meistrist ja neljateistkordsest NSV Liidu meistrist Johannes Kotkast. Tema maadlejateest kõnelevad kahekordne olümpiavõitja Kristjan Palusalu, kahekordne maailmameister August Englas, Melbourne`i olümpiamängude võitja Anatoli Parfjonov ja Johannes Kotkas ise.

Kümnevõistejate treener Fred Kudu meenutab oma tulekut sporti, Tartu Ülikooli kehakultuurikateedri moodustamist, Kääriku spordibaasi ehitamist, oma kasvandikke Heino Lippu, Rein Auna ja Nikolai Avilovit. Kõnelevad ka Arnold Green ja Müncheni olümpiavõitja Nikolai Avilov. Hetked 1984. aasta suvel toimunud mitmevõistlustelt.

Sporditeemaline dokumentaalfilm olümpiavõitjatest Aavo Pikkuusist, Ivar Stukolkinist, Jaak Uudmäest ja Viljar Loorist jälgib meie tippsportlaste sooritusi Moskva suveolümpial 1980 ja sellele eelnevatel katsevõistlustel, vahendades meile tippspordi võlu ja valu.