Otsingutulemused

Eesti iseseisvumisel tekkis ajalooliselt unikaalne olukord. Ühe riigi territooriumil elavatest inimestest suur osa ei ole - kas ei taha või ei saa olla - selle riigi kodanikud. Selline situatsioon on tekitanud nii sise- kui välispoliitilisi pingeid. Nendes poliitilistes tõmbetuultes on Eesti Vabariik arenenud 7 aastat. Esialgu, tundub, on kõik tasapisi laabunud. Film kirjeldab läbi konkreetsete inimeste meie elu ja lootusi täna ja püüab lahti mõtestada lähiminevikku ja projitseerida tulevikku.

Film nelja Kesk-Eesti uustaluniku elust 90ndate algusaastatel, mida iseloomustavad algelisel järjel olevad talud, kasinad elamistingimused ja raske igapäevane töö. Talunikke kummitab teadmatus tuleviku ees, kuid keegi ei kurda oma saatuse üle. Inimesed teavad, mida nad maaga teha tahavad - seepärast ei aita virisemine, vaid tegutsemine. Paraku ei huvita nende käekäik ja elu-olu kedagi peale talumeeste endi.

Juba 125 aastat on Eestis olnud kurtide kool, kuid nii paradoksaalne kui see ka pole, oli kurtide suhtlemiskeel - viipekeel - kuni 1990ndate alguseni ametlikult keelatud. 1990. aasta suvel asus Eestisse elama Gruusiast pärit viipekeelt valdav näitleja Jean Hangulov. Porkunis sai ta lastega kiiresti kontakti, kuigi viipleb vene keeles. Kurtide teatri loomise kõrval avanevad ka kuulmispuuetega inimeste mured. Tõdetakse, et tegemist ei ole invaliididega, vaid normaalsete inimestega, kelle probleem on hariduse puudulikkus.

Filmiuurimus Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse Muuseumi varade saatusest. Esimese maailmasõja ajal evakueeriti Tartu Ülikooli, tollase Jurjevi Ülikooli varad - kunstiteosed, raamatukogu, dokumendid, arhiivid, õppevahendid sealhulgas ka väärtuslikum osa 1803.aastal rajatud muuseumi kollektsioonist - Permi, Nižni-Novgorodi ja Voroneži. Miks ei ole siiani kõik need väärtused tagasiteed leidnud? Film annab ülevaate nii Tartu- kui ka Voroneži-poolsest suhtumisest.

1986. aasta detsembris käis Austrias turismigrupp, kes külastas Viini, Mozarti sünnilinna Salzburgi, Hallstatti küla Alpides, Mauthauseni koonduslaagrit. Viini Concordia pressiklubis toimus Eestit tutvustav pressikonverents. Viini Riigiooperi balletikoolis annab tundi Tiiu Randviir. Tema pedagoogitööst kõneleb balletikooli direktor Michael Birkmeyer.

Maailma praktika näitab, et majanduslikult on otstarbekas piirata maavarade kaevandamist, asetades rõhu olemasoleva tooraine ratsionaalsele, säästlikule kasutamisele ja varude täiendamisele sekundaarse tooraine, vanametalli taaskasutamise arvel. Majanduslike ressursside kokkuhoiu kõrval on tõusnud oluliseks ka keskkonnakaitse teemad. Filmi autor Rein Hanson osutab kitsaskohtadele ja pakub lahendusvõimalusi.

Filmi peategelasteks on üksikud vanainimesed, kes varem või hiljem ei saa läbi kõrvalise abita. Vanakesed võiksid jääda oma kodudesse elama, kui välja arendada patronaažiteenistus. Sõna saavad ka Võru rajooni Kirovi-nimelise kolhoosi aseesimees Heino Hallik, patronaažiõed Aime Viira Vändrast ja Evi Vesset Pärnust. Tõstatatud teemasid ja probleeme selgitab filmi autor Hagi Šein.

Kaksikõed, teadlased Tartu Ülikooli hospitaalsisehaiguste kateedri professor Valve Saarma ning hüdrobioloog ja hüdrokeemik, Teaduste Akadeemia korrepondentliige Helle Simm. Kõne all, kuidas kaitsta keskkonda saastumise ja inimest saastatud keskkonna eest. Pikemalt on juttu Peipsi vee puhtusest.

Põlva Piimatoodete Kombinaat ja ta direktor Tiit Kõuhkna, Mooste sovhoosi direktor Helmo Heinsoo, endise Õisu Piimandustehnikumi direktor Edgar Kasekänd, Kohtla-Järve Piimatoodete Kombinaadi direktor Peeter Maspanov, Põlva Piimakombinaadi võimeister Tiiu Sepping, Eesti Põllumajandusakadeemia dotsent Jaan Klaar.

Üldise linnastumise kõrval asuvad siiski mõned linnapered ka maale elama. Jälgitakse kahe noore pere tegemisi kolimisel Koidula kolhoosi maile Padisele, kuidas läheb neil oma uue kodu rajamisel ja uues ametis.