Avaleht

Peeter Simm

1953

Mängu- ja dokumentaalfilmide režissöör Peeter Simm on sündinud 24. veebruaril 1953 Kiviõlis, Ida-Virumaa õitsvas tööstuslinnakeses. 15aastasena lahkus ta kodust, et õppida Nõo Keskkoolis füüsikakallakuga klassis. 1976 lõpetas Simm cum laude Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi (ÜRKI, VGIK) režiikateedri (Aleksandr Stolperi meistriklass), diplomitööks oli lühimängufilm "Võsakurat". Kuni 1993. aastani töötas ta Tallinnfilmis mängufilmide režissöörina. Peeter Simm oli 1993 stuudio Lege Artis Film rajajaid, ta on teinud mängu- ja dokumentaalfilme nii seal kui ka teistes stuudiotes ning lavastanud teatris. Simm on enamiku oma filmide (kaas)stsenarist. Oli Eesti Kinoliidu juhatuse esimees aastatel 2014–2016.

Peeter Simm on lavastanud täispikad mängufilmid "Ideaalmaastik" (1980), "Arabella, mereröövli tütar" (1982), "Puud olid..." (1985), "Tants aurukatla ümber" (1987), "Inimene, keda polnud" (1989), "Ameerika mäed" (1994), "Head käed" (2001), "Kõrini!" (2006), "Georg" (2007), "Üksik saar" (2012) ja "Vee peal" (2020), lühi(mängu)filme, dokumentaale ja näidendeid. Lisaks on ta teinud kinokroonikat, keeleõppe- js reklaamfilme, telesaateid ning olnud laste- ja animafilmide dublaažirežissöör. 2001 tunnustati Peeter Simmi Valgetähe V klassi teenetemärgiga. 2011 ilmus trükist Evelin Kivimaa elulooraamat "Peeter Simm. Eesti filmi partisan". 2022 pälvis ta Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia 2020. aastal valminud filmi „Vee peal” režii ning pikaajalise loomingulise tegevuse eest. 

Filmograafia

2020 Vee peal (mängufilm), Filmivabrik, režissöör

2019 Taagepera (dokumentaalfilm), Stuudio Navona, režissöör

2018 Koma (dokumentaalfilm), Ugri Film, stsenarist (+ Maria Avdjuško), režissöör (+ Maria Avdjuško)

2015 Englas. Vana soldat (dokumentaalfilm), Umberto Productions, režissöör

2012 Üksik saar/ Одинокий остров (mängufilm), Lege Artis Film/ Belarusfilm/ Studija F.O.R.M.A., režissöör, stsenarist (+ Mihkel Ulman)

2011 Vereringe (lühimängufilm), Taska Film, režissöör, stsenarist

(arenduses) Kõige üksikum saar (mängufilm), režissöör

2007 Georg: Baritoni naise jutustus (mängufilm), Lege Artis Film/ Allfilm/ Center of National Film/ Matila Röhr Productions, režissöör

2006 Kõrini!/ Schnauze voll (mängufilm), Ruut/ Saxonia Film, režissöör, stsenarist (+ Valentin Kuik, Hans-Werner Honert, Thomas Steinke)

2006 Teisel pool pidalitõbe (dokumentaalfilm), Ikoon, režissöör (+ Vahur Laiapea), stsenarist (+ Vahur Laiapea)

2005 Režii (dokumentaalfilm sarjale "Eesti lood"), Lege Artis Film, peategelane; režissöör Valentin Kuik

2004 Inimene pole kala (dokumentaalfilm), Ikoon, režissöör, stsenarist (+ Vahur Laiapea)

2004 Söerikastaja/ Söerikastaja: film ümber Jaan Krossi (dokumentaalfilm), Lege Artis Film, režissöör, stsenarist (+ Jaan Kross)

2002 Sõda pärast sõda (dokumentaaalfilm), Exifilm, režissöör, stsenarist (+ Eerik-Niiles Kross)

2001 Elu pärast maailmalõppu (dokumentaalfilm), Lege Artis Film, režissöör, stsenarist (+ Triin Parts)

2001 Head käed/ Labās rokas (mängufilm), Allfilm/ Studija F.O.R.M.A., režissöör, stsenarist (+ Toomas Raudam)

2001 Nagu Nool (dokumentaalfilm, videofilm), Balti Video, režissöör, stsenarist (+ Paavo Kivine)

2000 Eesti Autorite Ühing (dokumentaalfilm), Lege Artis Film [tellimusfilm], rezissöör, stsenarist

2000 Suitsud (video, doksaade telesarjast "Üks päev"), Kanal 2, režissöör, stsenarist

2000 Peeter Kaldur (video, doksaade telesarjast "Üks päev"), Kanal 2, režissöör, stsenarist

1999 Ema päev (video, doksaade telesarjast "Üks päev"), Kanal 2, režissöör, stsenarist

1999 Üts päiv (video, doksaade telesarjast "Üks päev"), Kanal 2, režissöör, stsenarist

1999 Aida (lühimängufilm kassettfilmis "Niisugused kolm lugu…"), Lege Artis Film/ F.O.R.M.A., režissöör, stsenarist (+ Valentin Kuik)

1999 Tempo di valse (dokumentaalfilm), Faama Film, režissöör, stsenarist (+ Hans Roosipuu)

1998 Veidike metsa poole (dokumentaalfilm), Lege Artis Film, režissöör, stsenarist (+ Taivo Raudsaar)

1998 Eesti Vabariik – 80 [ringvaade "Eesti Kroonika" nr 1], Tallinnfilm, režissöör

1997 ringvaade "Eesti Kroonika" nr 12, Tallinnfilm, režissöör

– kroonikapala "Nukufilmi juubel"

– kroonikapala "Poolelijäänud ehitused"

– kroonikapala "Liikluspolitsei"

– kroonikapala "Õismäe Gümnaasium"

– kroonikapala "Jõulud metsas"

1997 Kaitsejõud – Kuperjanovi pataljon, kordusõppused [ringvaade "Eesti Kroonika" nr 2], Tallinnfilm, režissöör

1996 Teatri juubel/ Eesti Draamateater 75 ehk teatrijuubel (dokumentaalfilm), Lege Artis Film, režissöör, stsenarist (+ Häidi Kolle)

1996 ringvaade "Eesti Kroonika" nr 11, Tallinnfilm, režissöör

– kroonikapala "Eugen Kapi juubel"

– kroonikapala "Meremissioon"

– kroonikapala "Väike-Munamägi"

– kroonikapala "Loomaaed"

– kroonikapala "Koprajaht"

– kroonikapala "Järve ristmik"

1996 Eesti kino juubel [ringvaade "Eesti Kroonika" nr 3], Tallinnfilm, režissöör

1996 ringvaade "Eesti Kroonika" nr 1, Tallinnfilm, režissöör

– kroonkapala "Pommirühm"

– kroonikapala "Tallinna turud"

– kroonikapala "Talv Eestimaal"

– kroonikapala "Paul Keres – 80"

1994 Ameerika mäed (mängufilm), Lege Artis Film/ 47ème Parallèle/ Budapest Filmstúdió, režissöör, stsenarist (+ Agu Tammeveski, Hans-Werner Honert)

1991 Ankur (lühimängufilm), Fantaasiafilm, režissöör, stsenarist (+ Rosa Liksom, Kari Pullinen)

1991 Meie venelased (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist (+ Dmitri Klenski)

1991 Surmatants/ Пляска смерти (mängufilm kahes osas), Freyja Film/ Sojuztelefilm, sünkroontaustad (+ Arvo Kukumägi); režissöör Tõnu Virve

1989 Pesupulber Kati (reklaam), Eesti Reklaamfilm, režissöör

1989 Balti tee (dokumentaalfilm), Maurum, režissöör, stsenarist (+ Olav Osolin), tegevprodutsent

1989 Inimene, keda polnud (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör; stsenarist Toomas Raudam  /esilinastus 16.04.1990/

1988 Priimus Šmel-4 (reklaam), Eesti Reklaamfilm, režissöör

1988 Mootorpaat Artun (reklaam), Eesti Reklaamfilm, režissöör

1988 Juuksurisalong – tervisekompleks (reklaam), Eesti Reklaamfilm, režissöör

1987 Atsidofiilpiim (reklaam), Eesti Reklaamfilm, režissöör, stsenarist

1987 Jalgrataste remont (reklaam), Eesti Reklaamfilm, režissöör

1987 Fotoamatööride teenindamise laboratooriumid (reklaam), Eesti Reklaamfilm, režissöör

1987 Tants aurukatla ümber (telemängufilm kahes osas), Eesti Telefilm, režissöör

1987 NLKP peasekretäri sm. Mihhail Gorbatšovi viibimisest ENSV-s [ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 8]. Tallinnfilm, režissöör

1986 Tervise ja ilu heaks (reklaam), Eesti Reklaamfilm, režissöör

1986 Aiamaja (reklaam), Eesti Reklaamfilm, režissöör

1986 Plastmassid teie kodus (reklaam), Eesti Reklaamfilm, režissöör

1986 Nõo kool 300 (reklaam, dokumentaalfilm), Eesti Reklaamfilm [tellimusfilm], režissöör, stsenarist

1985 Riistvõimlemise komplekt lastele (reklaam), Eesti Reklaamfilm, režissöör

1985 Tallinnfilmi spordimängud Risti 85 (Tallinnfilmi elu) (kroonika), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist

1985 Puud olid… (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, muusikaline kujundus

1984 Välklamp (reklaam), Eest Reklaamfilm, režissöör

1984 Televiisor Šilelis Ts-410 (reklaam), Eesti Reklaamfilm, režissöör

1984 Täna õhtul... Endel Pärn (dokumentaalfilm, portreefilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist

1983 Alternatiiv (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör (+ Peep Puks), stsenarist (+ Vello Kallaste, Peep Puks)

1983 Järgmine loosimine (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, helikujundus

1982 Musta katuse all (telemängufilm, videofilm), Eesti Telefilm, näitleja (roll: jutlustaja); režissöör-lavastaja Ago-Endrik Kerge, režissöör Terje Põder

1982 Šlaager (mängufilm, muusikafilm), Tallinnfilm, näitleja (episoodiline roll: operaator)

1982 Arabella, mereröövli tütar (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist

1981 Mitut värvi haldjad (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist

1980 Jõulud Vigalas (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (episoodiline roll: Konstantin Päts); režissöör Mark Soosaar

1980 Ideaalmaastik (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör  /esilinastus Tallinnas 20.04.1981; digitaalselt taastatud 2008/

1979 Голубой карбункул (Sinine granaatkivi) (mängufilm), Belarusfilm, näitleja (episoodiline roll: tantsija); režissöör Nikolai Lukjanov

1979 Sireen (dokumentaalfilm, vaatefilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist (+ Heiki Tann)

1978 Stereo (lühimängufilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist  /esilinastus 1991/

1977 Salakütt (lühimängufilm kassettfilmis "Karikakramäng"), Tallinnfilm, näitleja (roll: esimene kütt); režissöör Toomas Tahvel

1977 Tätoveering (lühimängufilm kassettfilmis "Karikakramäng"), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, näitleja (episoodiline roll: tätoveeritav)

1976 Võsakurat/ Леший (lühimängufilm, ÜRKI diplomitöö), režissöör, stsenarist (+ Arvo Kruusement)

1976 Suvi (mängufilm), Tallinnfilm, režissööri assistent (+ Toomas Vohu, Jaan Saar, Marti Veri); režissöör Arvo Kruusement  /digitaalselt taastatud 2011/

1974 Kõik omad poisid (lühimängufilm, tudengifilm, kursusetöö), ÜRKI (VGIK), režissöör, stsenarist

Teatrilavastused

2013 Jüri Ehlvest, Margus Kasterpalu ja Ilmar Raag "Viimne võttepäev" (Ugala suvelavastus, lavastaja Peeter Simm, esietendus 09.08.2013)

2004 Mart Kivastik "Teener" (VAT Teater, lavastaja Raimo Pass; oli teatrilavastuse televersiooni režissöör)

2003 Rünno Saaremäe "Jaanituli" (Rakvere Teater, lavastaja Üllar Saaremäe; oli teatrilavastuse televersiooni režissöör)

2001 Toomas Raudam/ Peeter Simm "Kino-Mati, tema elutee ja juhtumised, mis seal ette tulid" (Rakvere Teater; esietendus 16.11.2001)

1997 Isaak Babel "Loojang" (Ugala; esietendus 11.10.1997)

1988 Isaak Babel "Maria" (Eesti Draamateater; esietendus 25.11.1988)

Auhinnad

2022 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia 2021 – üldinimlikult sümpaatse filmi „Vee peal” režii ning pikaajalise loomingulise tegevuse eest

2013 nominatsioon, Russian National Prize Nika – filmi "Üksik saar" eest

2012 parim film, Byelorussia Film Festival (Byelorussia) – filmi "Üksik saar" eest

2012 parim stsenaarium, SRÜ ja Baltimaade avatud festival Kinošok, Anapa – filmi "Üksik saar" eest

2006 grand prix ja filmiajakirjanike eripreemia, SRÜ ja Baltimaade avatud festival Kinošok, Anapa – filmi "Kõrini!" eest

2002 grand prix, Peterburi filmifestival Debošir – filmi "Head käed" eest

2002 peaauhind Kuldne Oliivipuu ja parima stsenaariumi auhind, Euroopa kino festival Lecces, Itaalia – filmi "Head käed" eest

2002 Manfred Salzbergeri nimeline preemia, LII Berliini rahvusvaheline filmifestival – filmi "Head käed" eest

2001 Valgetähe V klassi teenetemärk

2001 grand prix ja kriitikute eriauhind, Venemaa ja SRÜ maade avatud festival Kinošok, Anapa – filmi "Head käed" eest

2001 parim režissöör ja parim stsenaarium, Läti rahvuslik filmifestival Lielais Kristaps – filmi "Head käed" eest

1999 parim režissöör, Läti rahvuslik filmifestival Lielais Kristaps – filmi "Aida" eest

1992 diplom, XXII Tampere lühifilmide fesstival, Soome – filmi "Ankur" eest

1990 žürii eriauhind, XXXII Põhjamaade filmipäevad Lübeckis, Saksamaa – filmi "Inimene, keda polnud" eest

1983 žürii eriauhind tundliku ja emotsionaalse inimese kujutamise eest rahvale pöördelisel ajal, XXVI San Remo rahvusvaheline autorifilmide festival, Itaalia – filmi "Ideaalmaastik" eest

1983 auhind parimale laste- ja noorsoofilmile, II Nõukogude Eesti filmifestival – filmi "Arabella, mereröövli tütar" eest

1983 peaauhind parimale mängufilmile, II Nõukogude Eesti filmifestival – filmi "Ideaalmaastik" eest

1982 diplom parima režissööritöö eest ja žürii auhind parima režiidebüüdi eest, XV üleliiduline filmifestival Tallinnas – filmi "Ideaalmaastik" eest

1981 diplom parima režissuuri eest, II üleliiduline noorte kinematografistide loomingu ülevaatus Minskis – filmi "Ideaalmaastik" eest

Valikbibliograafia

Raamatud, monograafiad

Kivimaa, E. (2011). Peeter Simm. Eesti filmi partisan. Tallinn: Menu Kirjastus.

Artiklid

2022

Kiisler, V. (2022). Peeter Simm: Koledamat elu annab välja mõelda! [intervjuu kultuurkapitali aastapreemia saanud filmi „Vee peal“ autori Peeter Simmiga]. Eesti Päevaleht: LP, 18. veebr, lk 16–22, ill.

2021

Niitra, N. (2021). Tehisintellekt värvis kultusfilmi „Kevade“ ära: Arvo Kruusement ütleb, et tehku siis juba uus film! [Mida arvavad mustvalgete filmide koloreerimisest režissöörid Arvo Kruusement, Peeter Simm ja Mark Soosaaar, filmiarhiivi direktor Eva Näripea ja filmikriitik Tristan Priimägi; kommentaar meediadisainer Jaanus Eensalult]. Õhtuleht, 3. veebr, 10–11, ill.

Alla, H. (2021). Siin majas saab kino! [26. jaanuaril möödus 40 aastat Kinomaja avamisest, lugusid Kinomajast meenutavad Edith Sepp, Olev Remsu, Peeter Simm, Oskar Lehemaa, Peep Puks, Arvo Valton Vallikivi]. Postimees: AK, 6. veebr, lk 10, ill.

Jürgen, M. (2021). Peeter Simm: „Mulle ei meeldi sapine järelmaitse“ [Peeter Simm oma filmist „Vee peal“, lisatud stsenarist Olavi Ruitlase kommentaar]. Eesti Ekspress: Areen, 8. sept, lk 47–49, ill.

Aasa, A. (2021). Lapsepõlv 1980-ndate hoovipealsel [filmist „Vee peal“]. Eesti Päevaleht, 9. sept, lk 13, ill.

Laiapea, V. (2021). Kandiline ja õrn Simm [Vahur Laiapea portreteerib filmi „Vee peal“ autorit Peeter Simmi]. Postimees Nädal: AK, 11. sept, lk 22–23, ill.

Sauter, R. (2021). Võru kalapüügi eripära [filmist „Vee peal“]. Postimees Nädal: AK, 11. sept, lk 20, ill.

Liimets, A. (2021). Võidukas tagasitulek [filmist „Vee peal“]. Sirp, 17. sept, lk 20–21, ill.

Seljamaa, L. (2021). "Vee peal" režissöör Peeter Simm: mina ei tee põhimõtteliselt asju, mis võivad näitlejatele päriselt ohtlikuks osutuda [intervjuu]. Maaleht, 30. sept.

2020

Arder, E. (2020). Kuidas õpetada õpetamatut ehk Ekskurss tudengi-Oscari võidufilmi taustsüsteemi [vestlusringis German Golub, Peeter Simm ja Ele Arder]. Sirp, 23. okt, lk 26–27, ill.

Alla, H. (2020). "Vee peal" on uus Eesti meistriteos Peeter Simmilt. Postimees, 24. nov, lk 18, ill.

Tamm, K. (2020). Peeter Simmi hea Eesti film [„Vee peal“]. Postimees: Tartu Postimees, 27. nov, lk 5, ill.

2019

Hanson, R. (2019). Rein Taagepera avaneb filmis kui ookean [filmist "Taagepera"]. Postimees: Tartu Postimees, 12. apr, lk 12, ill.

Remsu, O. (2019). Armastus viib kõrgustesse [Peeter Simmi dokumentaalfilmist „Taagepera“]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 110–114, ill.

Virve, T. (2019). Kahe väljapaistva väliseestlase lugu [Rein Taageperast ja filmist „Taagepera“ ning Vahur Linnustest ja filmist „Armud jäänud, armud tulnud“]. Kesknädal, 10. aug.

2018

Ranne, R. (2018). Peeter Simm: ega ma ole sularaha, et peaksin kõigile meeldima [intervjuu]. Eesti Päevaleht: LP, 20. jaan, lk 12-15, ill.

Remsu, O. (2018). Mis teed teistele, tuleb endale tagasi [dokumentaalfilmist „Koma“]. Postimees, 25. mai, lk 28, ill.

Rebane, K. (2018). "Koma". Poolikuks jäänud portreelugu legendaaarsest teatrimehest. Eesti Päevaleht, 14. juuni, lk 12, ill.

Raudsepp, P. (2018). Kas nüüd siis punkt? [Dokumentaalfilmist „Koma“.] Teater. Muusika. Kino, nr 7-8, lk 122-127, ill.

2016

Simm, P. (2016). Peeter Simm käis Venemaa kuurordis ja raporteerib [muljeid Anapas toimunud SRÜ ja Balti riikide filmifestivalilt Kinošokk, kus osales ka mängufilm "1944"]. Postimees, 23. sept, lk 18, ill.

Tuumalu, T. (2016). Kinoliidus läks võim noorte kätte – eesotsas Martti Heldega [intervjuu Eesti Kinoliidu uue esimehe Martti Heldega, kes vahetab selles ametis välja Peeter Simmi]. Postimees, 10. mai, lk 21, ill.

2015

Tuumalu, T. (2015). Simm maadleb Englasega [filmist "Englas. Vana soldat"]. Postimees: AK, 19. sept, lk 10, ill.

Davidjants, K. (2015). Kangelased annavad teed meelelahutajatele [filmist "Englas. Vana soldat"]. Sirp, 18. sept, lk 12, ill.

Vana maadleja meenutused uues Simmi dokis ["Englas. Vana soldat"] (2015). Eesti Päevaleht, 18. sept, lk 19.

2014

Karjatse, T. (2014). Kinoliidu järgmised sammud [intervjuu Eesti Kinoliidu juhatuse esimehe Peeter Simmiga]. Sirp, 30. mai, lk 33, ill.

2013

Nurka, M. (2013). Elu nagu filmis. Viimne võttepäev [Jüri Ehlvesti, Margus Kasterpalu ja Ilmar Raagi näidend "Viimne võttepäev" Peeter Simmi lavastuses Ugalas]. Eesti Päevaleht, 14. aug, lk 12, fotod.

Peeter Simm lavastab "Viimse reliikvia" tegemisest teatritükki (2013). Eesti Päevaleht, 9. mai.

Kross, K. (2013). Helged skeptikud Kadri ja Peeter Simm [isa ja tütar Simmid teineteisest]. Elukiri, nr 1, lk 30-31, ill.

2012

Toomela, E. (2012). Mõned küsimused Peeter Simmile. Müürileht, nr 21, suvi, lk 26.

Kärk, L. (2012). "Aurukatla" teekond oli pikk ja käänuline. Eesti Päevaleht, 6. juuli.

Davidjants, K. (2012). Inimene, keda polnud, ja hääl, mis oli. Eesti Päevaleht, 8. juuni.

Palli, I. (2012). Uskumatu, et nii vähese raha eest kõik käima sai – aurumasinad ja rahvamassid [mängufilmi "Tants aurukatla ümber" võttepaikades]. Maaleht, 7. juuni.

Kärk, L. (2012). Simm ehitas raske aja ideaalmaastikud. Eesti Päevaleht, 25. mai.

Varts, G. (2012). Peeter Simmi "Üksik saar": suhkrut ja pipart. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 99-109. ill.

Remsu, O. (2012). Rongid südames ja mujal [mängufilmist "Üksik saar"]. Sirp, 4. mai.

Tomberg, D. (2012). Eraldatus ja seotus [mängufilmist "Üksik saar"]. Sirp, 5. apr.

Palli, I. (2012). Film mitmekordseks vaatamiseks ["Üksik saar"]. Maaleht, 5. apr.

Laasik, A. (2012). Üksik saar kolib Valgevenesse. Eesti Päevaleht, 31. märts.

Laiapea, V. (2012). Teisel pool pidalitõbe. Film ja kättemaks. Sirp, 30. märts.

Tuumalu, T. (2012). Simm üksikul saarel [mängufilmist "Üksik saar"]. Postimees, 30. märts.

Tuumalu, T. (2012). Siin on teile auto, Peeter Lembitovitš [intervjuu; mängufilmist "Üksik saar" filmimisest Valgevenes]. Postimees, 28. märts.

Palli, I. (2012). "Ideaalmaastik", mis võinuks režissöörile kalliks maksma minna. Maaleht, 19. jaan.

2011

Koppel, A. (2011). Jõud paneb südame janutama [filmiraamatust "Peeter Simm. Eesti filmi partisan"]. Sirp, 4. nov.

Simm, P. (2011). Meeldibki... [Kristina Normani dokumentaalfilmist "Et meeldiks kõigile"]. Teater. Muusika. Kino, nr 6-7, lk 152-155, ill.

Tuumalu, T. (2011). Peeter Simm sihib Valgevene parimaks filmitegijaks. Postimees, 31. mai.

Raudam, T. (2011). Matusekõne [artikli autor räägib oma sõbrast, Peeter Simmist (elulooraamatus avaldamata jäänud tekst)]. Eesti Ekspress, 24. märts.

Palli, I. (2011). Peeter Simm: Kummaline, kui erinevalt inimesed filmi mõistavad [intervjuu]. Maaleht, 10. märts.

Urbel, M. (2011). Raev ja ehedus sogases vereringes [lühimängufilmist "Vereringe"]. Sirp, 4. märts.

Kulli, J. (2011). Peeter Simm: Esilinastusel on tunda, kuidas lõhnavad ihnus, ahnus, kadedus ja armukadedus [intervjuu]. Õhtuleht, 5. jaan.

2010

Tuumalu, T. (2010). Georg Otsa film jättis Soomes selja taha kogu Hollywoodi [mängufilmi "Georg" edust Soome televaatajate seas]. Postimees, 3. aug.

2009

Saareke, K. (2009). Loomingu vürtsitamine kõmuga peab lõppema [Georg Otsa elu ja loometeed käsitlevast filmist "Georg", olude ja faktide moonutamisest filmis]. Postimees, 20. nov.

Kulli, J. (2009). Peeter Simm teeb oma uue filmi ilma rahata [lühimängufilmist "Kõige kallim lumi"]. Õhtuleht, 11. nov.

Teinemaa, S. (2009). Unustatud vana hõbe: Esimene valik eesti lühimängufilme DVD-l. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 142-156, ill.

Leivak, V. (2009). Balti kett elab edasi [intervjuu]. Postimees: Arter, 22. aug.

Simm, P. (2009). Eedi ja Kristjan – valguse ja varju rüütlid [Manfred Vainokivi dokumentaalfilmist "Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan"]. Postimees, 27. jaan.

2008

Lõhmus, J. (2008). Punktiir "Ideaalmaastikust" "Stereoni". Sirp, 7. nov.

Remsu, O. (2008). Karakter püsib igavesti [mängufilmi "Ideaalmaastik" taasesilinastusest]. Sirp, 31. okt.

Davidjants, K. (2008). "Ideaalmaastik" 30 aastat hiljem "veel ideaalsem". Eesti Päevaleht: Laupäev: Kultuur, 25. okt.

Kulli, J. (2008). Ideaalmaastik. Saime selle filmi eest Moskvas nii lõuga, et lase aga olla, meenutab režissöör Peeter Simm. Õhtuleht, 23. okt.

Sundja, K. (2008). Ideaalmaastik ideaalse(ma)l kujul. Eesti Ekspress: TV Ekspress, 23. okt.

Tuumalu, T. (2008). "Miks te seda hullumeelsust ei peatanud?" [intervjuu; digitaalselt taastati mängufilm "Ideaalmaastik"]. Postimees, 22. okt.

Simm, P. (2008). Kuidas Kuku tätoveeritud sai. Postimees, 9. aug.

Simm, P. (2008). Omad fritsud peksavad [Arbo Tammiksaare dokumentaalfilm "Fritsud ja blondiinid"]. Postimees, 12. mai.

"Keisri hull" pürib taas filmiks (2008). Postimees, 6. mai.

2007

Holm, N. (2007). Georg Ots – rakkaani. Episodi, nr 11, lk 42, ill.

Teinemaa, S. (2007). Vastab Peeter Simm. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 4-16, ill.

Allik, J. (2007). Elavaid pilte Georg Otsa (?) elust. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 107-114, ill.

Moss, R. T. (2007). Pimedusest [mängufilmist "Georg"]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 115-121, ill.

Schwede, K. (2007). Mälestused on muutunud legendiks [Arne Mikk ja Voldemar Kuslap Georg Otsast ja filmist "Georg"]. Elukiri, nr 10, lk 23-25, ill.

Adorf, M. (2007). Poolik armastuslugu [mängufilmist "Georg"]. Sirp, 12. okt.

Sauter, P. (2007). Renars Kaupersi karisma Marko Matvere karisma vastu [mängufilmist "Georg"]. Linnaleht, 12. okt.

Märka, V. (2007). 10 põhjust, miks "Georg" untsu läks. Eesti Ekspress: Areen, 11. okt.

Murutar, K. (2007). "Georg" – vana kooli kuningafilm. Pärnu Postimees, 10. okt.

Kooli, R. (2007). Film "Georg": otsata lugu kuulsast lauljast. Eesti Päevaleht, 8. okt.

Kulli, J. (2007). Georgi gambiit [mängufilmist "Georg"]. SL Õhtuleht, 8. okt.

Laulik, J. (2007). Muusikarüütliga ekraanile [intervjuu mängufilmi "Georg" kaasstsenaristi Mati Põldrega]. Nädal, 8. okt, lk 67-70, ill.

Simm, P., Raidma, M. (2007). Georg, suurem kui elu. Muusa, nr 7, okt, lk 58-61, ill.

Laasik, A. (2007). Miks baritoni naine joob [mängufilmist "Georg"]. Eesti Päevaleht, 6. okt.

Tuch, B. (2007). "Georg": müüdiks muudetud elu [tõlkinud Enn Ohu]. Sirp, 5. okt.

Mihkelson, I. (2007). Lugu naisest, kes tegi Georg Otsa [Otsa teisest abikaasast Astast, kelle intervjuudele film tugineb]. Postimees, 4. okt.

Põldre, M. (2007). Stsenaariumist [kuidas sündis Georg Otsa eluloofilmi idee]. Postimees: AK: arvamus, kultuur, nr 28, 29. sept.

Tuumalu, T. (2007). Georg Ots – laev või inimene? [intervjuu uuest Eesti mängufilmist]. Postimees: AK: arvamus, kultuur, 29. sept.

Simm, P. (2007). Värvikas õppetund elust enesest [mälestuskild rubriigis "Kui mina olin veel väikene mees"]. Õpetajate Leht, 17. aug.

Õun, A. (2007). "Arabella, mereröövli tütar". Muusa, nr 4, mai, lk 62-64, ill.

Raidma, M. (2007). Saagu "Georg" – ja "Georg" sai... Muusa, nr 2, märts, lk 54-59, ill.

2006

Kuldbek, K.-K. (2006). Asta, rahvakunstniku mustlasnaine [ooperilaulja Georg Otsa ja baleriin Asta Saare abielust]. Kroonika, nr 44, 31. okt, lk 28-30, ill.

Tomberg, D. (2006). Jukebox'i ja tšello kohtumine [filmist "Kõrini!"]. Teater. Muuska. Kino, nr 4, lk 97-100, ill.

Remsu, O. (2006). Lõpp annab tähenduse [mängufilmist "Kõrini!"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 101-106, ill.

Leppik, J. J. (2006). Gut. Besser. Simmig? [mängufilmist "Kõrini!"]. Sirp, nr 9, 10. märts.

Nõmmik, E. (2006). Maarja Jakobson peab viimast filmi kõige armsamaks [näitlejanna endast ja oma rollist Eesti-Saksa koostööfilmis "Kõrini!"]. Linnaleht, nr 27, 17. veebr.

Ruus, J. (2006). Tule tagasi, Peeter! [filmist „Kõrini!“]. Eesti Ekspress: TV-Ekspress, 9. veebr.

Laasik, A. (2006). "Kõrini!" sai alguse süngest loost [võrreldakse Valentin Kuigi stsenaariumi "Jäljed kuu valgustamata poolel" ja Peeter Simmi uut mängufilmi "Kõrini!", mis tõukus sellest stsenaariumist, kuid muutusid nii žanr kui tegelased]. Eesti Päevaleht, 6. veebr.

Laulik, J. Filmitegija Peeter Simm [intervjuu; mängufilmist "Kõrini!"] (2006). Nädal, nr 5, 6. veebr, lk 14-15, ill.

Mirme, O. (2006). Enesetapja, röövel ja muusik – kõik teed viivad Eestisse [mängufilmist "Kõrini!"]. Postimees, 6. veebr.

Raudam, T. (2006). Nagu soe ahi [mängufilmist "Kõrini!"]. Postimees, 6. veebr.

Tuumalu, T. (2006). Simm uitab "Kõrini!" filmis realismi ja groteski vahepeal [intervjuu]. Postimees, 6. veebr.

Aarma, J. (2006). Peeter Simm: Muud ma ei oska! [intervjuu; mängufilmist "Kõrini!"]. Maaleht, 2. veebr.

Kross, K. (2006). Filmikangelannad 20 aastat hiljem. Stiil, jaan, lk 38-41, ill.

2005

Ruus, J. (2005). Eesti-saksa pusle veebruaris kinodes ["Kõrini!"]. Eesti Ekspress: Areen, 15. dets.

Kronberg, J. (2005). Visuaalseks vürtsitatud mälestused [filmist "Söerikastaja"]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 102-104, ill.

Laulik, J. (2005). Luuserite lustisõit [mängufilmi "Kõrini!" süžeest ja filmivõtetest]. Nädal, nr 20, 23. mai, lk 20-22, ill.

Lumiere, L. [= Kaare, L.] (2005). Sopranod + Shrek! Eestikeelne! [Bibo Bergeroni, Rob Lettermani ja Vicky Jensoni animafilmist "Haikala lugu" (2004), mille dublaažirežissöör oli Peeter Simm]. Nädal, nr 5, 7. veebr.

2004

Leppik, J. J. (2004). Pomooride saaga Eesti moodi [dokumentaalfilmist "Elu pärast maailmalõppu"]. Sirp, 15. okt.

Korsten, T. (2004). Peeter Simm ei usu edetabeleid [intervjuu]. Põhjarannik: Laupäev, 25. sept, lk 5, ill.

Langemets, A. (2004). Krossi mälestuste ekraniseering ["Söerikastaja"]. Sirp, 17. sept.

Mutt, M. (2004). Jaan Krossi mälestusteraamat neile, kes lugeda ei oska ["Söerikastaja"]. Sirp, 17. sept.

Soidro, M. (2004). Kodulooline film rahvakirjanikust ["Söerikastaja"]. Sirp, 17. sept.

Tõnson, M. (2004). Krossi pikk tee kirjanduse juurde on saanud filmiks ["Söerikastaja"]. Eesti Päevaleht, 17. sept.

Kesküla, K. (2004). Flegmaatiline film koleerilisest klassikust ["Söerikastaja"]. Eesti Ekspress: Areen, 16. sept.

Ulfsak, M. (2004). Ühe põlvkonna erakordselt keeruline saatus [intervjuu; dokumentaalfilmist "Söerikastaja"]. Eesti Ekspress: Areen, 16. sept.

Veidemann, R. (2004). Jalutuskäik minevikku koos Jaan Krossiga [dokumentaalfilmist "Söerikastaja"]. Postimees, 16. sept.

2003

Simm, P. (2003). Uitmõtteid Robert Planti kontserdi puhul. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 106.

Simm, P. (2003). Noortest ja kuutõbistest [Sleepwalkers' tudengifilmifestivali filmidest; üles kirjutanud Anu Aun]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 118-122, ill.

Ruus, J. (2003). Ajastu petuhääled [mängufilmist "Inimene, keda polnud"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr 26, 26. juuni.

Raudam, T. (2003) Minu mälestused "inimesest" [mängufilmi "Inimene, keda polnud" stsenaristi meenutusi]. Nädal, nr 25, 23. juuni.

J. L. (2003). Simm teeb "Jaanituld". Nädal, nr 21, 26. mai.

Ruus, J. (2003). Partei hüpiknukud [mängufilmist "Ideaalmaastik"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr 18, 1. mai.

Raudam, T. (2003). Minu mälestused "Ideaalmaastikust" [filmitoimetaja meenutusi mängufilmi tegemise ajast]. Nädal, nr 17, 28. apr.

Ruus, J. (2003). Kolm Eesti igatsust [filmikassetist "Karikakramäng"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr 10, 6. märts.

Laasik, A. (2003). Roheline pataljon ideaalmaastikul [filmist "Sõda pärast sõda"]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 105-107.

2002

Cockrell, E. (2002). Head käed [tõlkinud Kristiina Davidjants]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 69

Petruševskaja, L. (2002). Olgu pealegi see kõik muinasjutt [mängufilmist "Head käed"; tõlkinud Kristiina Davidjants]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 70-72, ill.

Vseviov, D. (2002). Elul pärast maailmalõppu pole midagi viga [filmist "Elu pärast maailmalõppu"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 85-88, ill.

Raidpere, M. (2002). Ajastu kujund filmides "Me olime 18aastased" ja Ideaalmaastik". Sirp, 10. mai.

Peterson, E. (2002). Videomuinasjutt algastme eesti keele tundi: miks ka mitte? Kogumik: Kümme aastat eesti keele kui teise keele õppematerjale 1991-2001: retsensioonid ja ülevaateartiklid, lk 139-147 [eesti keele õppeks mõeldud õppevideost "Printsess Mari ja konn Konrad" (režissöör Peeter Simm, tekstid Leelo Tungal) koos saatematerjalidega].

Kand, K. (2002). Live ethnology on the silver screen [dokumentaalfilmist "Elu pärast maailmalõppu"]. Folklore, vol. 20, lk 103-105, ill.

Pajuste, M. (2002). Peeter Simm, kahekordne Läti parim režissöör. SL Õhtuleht, 16. märts.

2001

Tuumalu, T. (2001). Peeter Simmi vanausulised [dokumentaalfilmist "Elu pärast maailmalõppu"]. Postimees, 20. dets.

Kapstas, M. (2001). Hea nagu vene multifilm [Toomas Raudami ja Peeter Simmi "Kino-Mati" Rakvere teatris]. Eesti Päevaleht, 27. nov.

Pulver, A. (2001). Et lapsemeelsus meie sees kaotsi ei läheks [näidendist "Kino-Mati"]. Virumaa Teataja, 24. nov.

Tuumalu, T. (2001). Kino-Mati näitab Rakveres kino. Postimees, 15. nov.

Loel, R. (2001). Lihtsalt ilusad pildid spioonifilmi asemel [esimene osa kodumaisest märuliseriaalist "Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188": stsenarist Toomas Kall, režissöör Peeter Simm, peaosas näitleja ja seriaali produtsent Dan Põldroos]. Postimees, 1. okt.

Sibrits, H. (2001). Dan Põldroos teab, kuidas oleks ilus surra. Nädal, nr 39, 1. okt., lk 16-17, ill.

Saaremäe, R. (2001). Kinomehe närv Rakveres puhkab [intervjuu]. Virumaa Teataja, 29. sept.

Koppel, A. (2001). Kuu pealt kukkunute Vineeri linnake [mängufilmist "Head käed"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 86-89, ill.

Ehasalu, T. (2001). Kaev keset küla [mängufilmist "Head käed"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 89-91, ill.

Sarnet, R. (2001). Jääkild südamesse [mängufilmist "Head käed"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 92-94, ill.

Teder, T. (2001). Nagu rahvuslikult rügav Sisyphos [filmist "Nagu Nool"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 76-78, ill.

Viitol, L. (2001). Aluskujundi küsimus [Toomas Raudami stsenaariumist Peeter Simmi mängufilmile "Head käed"]. Sirp, 1. juuni.

Arusoo, H. (2001). Kohalikud ämblikmehed eestimaises Bondi-filmis [filmigrupi kaskadöörid režissöör Peeter Simmi juhtimisel on Olümpia hotelli välisseinal ja katusel valmistumas järjekordseks võtteks esimese osa jaoks kodumaisest 14-jaolisest koomilisest märuliseriaalist "Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188"]. SL Õhtuleht, 23. mai.

Saaber, L. (2001). Põhjala pojad ja lõunamaa neid [mängufilmist "Head käed"]. Virumaa Teataja, 19. mai.

Heinla, E. (2001). Dan Põldroos mängib Eesti superkangelast [eestlaste filmigrupp filmis Tuneesias esimest osa kodumaisest koomilisest märuliseriaalist "Kodumaa parim poeg ehk eriagent 1188"]. SL Õhtuleht, 15. mai.

Tootmaa, R. (2001). Kellele ei lööda hingekella! [mängufilmist "Head käed"]. Sirp, 4. mai.

Luuk, E. (2001). Elu vineeritehase serval [mängufilmist "Head käed"]. Nädal, nr 16, 23. apr.

Laanem, T. (2001). Rezija Kalnina vaimustus eesti meestest [intervjuu mängufilmi "Head käed" naispeaosatäitjaga]. Eesti Päevaleht, 21. apr.

Tolk, R. (2001). Läti naised rabavad eesti mehi [mängufilmist "Head käed"]. Seltskond, nr 16, 20. apr, lk 34-35, ill.

Maimik, A. (2001). Kohati nagu eesti film ["Head  käed"]. Eesti Ekspress: Areen, 19. apr.

Funk, K. (2001). Simmi filmis peseb käsi kätt [mängufilmist "Head käed"]. Eesti Päevaleht, 17. apr.

Mirme, O. (2001). Tere tulemast Vineerisse [mängufilmist "Head käed"]. Postimees, 16. apr.

Laasik, A. (2001). Maavõistlus filmi alal [mängufilmist "Head käed"]. Eesti Ekspress: 24: TV-Nädal+Vaba Aeg, 12. apr.

Laasik, A. (2001). Läti tüdruk võidab igavad eesti mehed [mängufilmist "Head käed"]. Eesti Päevaleht, 9. apr.

Tali, P. (2001). Ühisfilm lammutab Eesti-Läti piiri ["Head käed"]. Eesti Päevaleht, 9. apr.

Martinjonis, D. (2001). Läti vargaplika mängib eesti meestega [mängufilmist "Head käed"]. Nädal, nr 13, 2. apr, lk 6-8, ill.

Laanem, T. (2001). Peeter Simm paneb eestlased lätlasi armastama [intervjuu; mängufilmist "Head käed"]. Eesti Päevaleht, 3. märts.

Laasik, A. (2001). Läti vargad ja eesti ohmud ekraanil [mängufilmist "Head käed"]. Eesti Päevaleht, 26. veebr.

Koppel, A. (2001). Võitleb ja võidab [videofilmist "Nagu Nool"]. Postimees, 22. veebr.

Tomberg, H. (2001). Nool näitab end teisest küljest [videofilmist "Nagu Nool"]. Eesti Päevaleht, 22. veebr.

Simm, P. (2001). Koomiks, mille pealkiri on "Ränk ja Kilk" [Olle Mirme lühimängufilmist]. Postimees, 5. veebr.

2000

Kaugema, T. (2000). Tavalised toredad inimesed [intervjuu; mängufilmist "Head käed"]. Postimees, 28. okt.

Maasikmets, K. (2000). Kasari sillal tehti filmi [Läänemaal filmiti stseene mängufilmile "Head käed"]. Lääne Elu, 26. okt.

Valme, V. (2000). Peeter Simm ei taha näha siniste huultega näitlejaid [mängufilmist "Head käed"]. Nädal, nr 42, 23. okt, lk 6-8, ill.

Teder, T. (2000). "Ühe päeva" võlu ja vaev [Kanal 2 dokumentaalsarjast]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 77-83.

Urbla, P. (2000). Vastab Peeter Urbla [üles kirjutanud Peeter Simm]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 3-13, ill.

Teinemaa, S. (2000). Väikese kino võlu [Kanal 2 dokumentaalsarjast "Üks päev"]. Sirp, 16. juuni.

Ehasalu, T. (2000). Kes vastutab tuleohutuse eest? [Eesti-Läti filmikassetist "Sellised kolm lugu"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 70-73.

Teder, T. (2000). Anekdoot, okse ja pollaportree [Eesti-Läti filmikassett "Sellised kolm lugu"]. Sirp, 7. jaan.

1999

Simm, P. (1999). Dokumentideta võõral saarel [autor oma lühimängufilmi "Aida" idee tekkimisest ja stsenaariumist Eesti-Läti lühifilmikassetis "Sellised kolm lugu"]. Postimees, 15. dets.

Teder, T. (1999). Eesti sumokamp ja esijudoka videolindil [Aare Tilga filmist "Legend päikesest" ja P. Simmi filmist "Tempo di valse"]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 112-15, ill.

Juske, A. (1999). Heatahtlik kiskja puurist väljas [dokumentaalfilmist "Tempo di valse"]. Eesti Päevaleht, 1. nov.

Allas, A. (1999). Lõhutud lava: Teater meedia ajastul [uurimus video- ja filmilõikude kasutamisest Eesti teatrites viimase kolmekümne aasta jooksul]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 34-41.

Kulli, J. (1999). Carmen ja Aida ajasid Eesti filmimehed tülli [õiguslikud probleemid Balti riikide ühisfilmi, esialgse pealkirjaga "Carmen", idee ja stsenaariumi ümber]. Eesti Ekspress: TV-Nädal, 18. märts, lk 6-8, ill.

Laasik, A. (1999). Terve "Tõde ja õigus" poeb telesarja kuube: Roman Baskin lavastab Tammsaare teosest 30-osalise teledraama. Eesti Päevaleht, 10. veebr.

1998

Rohtmets, I. (1998). Kas metsa või hoopis linna poole? [filmist "Veidike metsa poole"]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 74-75, ill.

Kokk, A. (1998). Simm tegi Sõrve sääre tipus "Aidat". Õhtuleht, 30. sept.

Teder, T. (1998). Igat pidi metsa poole filmilugu ["Veidike metsa poole"]. Eesti Päevaleht, 25. apr.

1997

Remsu, O. (1997). Nostalgia ja solidaarsus [lavastusest "Loojang"]. Õhtuleht, 21. okt.

Visnap, M. (1997). Film ja teater kaalukausil? [lavastusest "Loojang"]. Postimees: Kultuur, 17. okt.

Hellerma, K. (1997). Teatri juubel ja näitlemise mõte [filmist "Teatri juubel"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 76-80, ill.

1996

Kapstas, M. (1996). Peeter Simm. Eesti Päevaleht, 16. nov.

Remsu, O. (1996). Karge ja fikseeriv headus [Jüri Sillarti "Griša" ja P. Simmi "Eesti Draamateater 75 ehk teatrijuubel"]. Kultuurimaa, 13. nov.

1994

Raudam, T. (1994). Eesti filmikunst kardab inimest (à propos "Tulivesi" ja "Ameerika mäed"). Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 43-48, ill.

Ruus, J. (1994). "Ameerika mägedel" pööritab. Kellel? Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 73-75, ill.

Kudu, R. (1994). Neil õndsalt kumiseb pea... [mängufilmist "Ameerika mäed"]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 76-78, ill.

Teinemaa, S. (1994). Unistus "Ameerika mägede" järele. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 45-48, ill.

Simm, P. (1994). Kõik on tinglik ja küsitav, ainult tegelaste omavahelised suhted on reaalsus [üles kirjutanud Sulev Teinemaa]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 49-51, ill.

1993

Balbat, M. (1993). See Simm ja teine [filmist "Ankur"]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 66-70, ill.

1992

Schutting, R., Schutting, G. (1992). Sarnase samastamatusest [Sulev Keeduse filmist "Vaarao lapsed" ja P. Simmi filmist "Meie venelased"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 58-61, ill.

Naan, G. (1992). Õeluse anatoomia: mõistlikust filmist ja selle kriitikast [filmist "Meie venelased"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 46-48, ill.

Kalabugin, V. (1992). Soovitav ja tegelikkus [filmist "Meie venelased"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 48-49.

Balbat, M. (1992). Viimane riiulifilm ["Stereo"]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 64-67, ill.

1991

Nõu, E. (1991). Kaks imelikku filmi küüditajatest ja küüditamise ümber [Jüri Sillarti "Äratus" ja P. Simmi "Inimene, keda polnud"]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 16-19, ill.

Torop, P. (1991). Ajaloo aegruumis [Jüri Sillarti filmist "Äratus", Pekka Parikka filmist "Talvesõda" ja P. Simmi filmist "Inimene, keda polnud"]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 20-32, ill.

1990

Simm, P. (1990). Vastab Peeter Simm [üles kirjutanud Peeter Urbla]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 3-13, ill.

Karro, T. (1990). Tänasesse suunatud küsimused [Jüri Sillarti filmist "Äratus" ja P. Simmi filmist Inimene, keda polnud"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 84-89, ill.

Kaldmaa, H. (1990). Tants raadio ümber ehk inimene, kes võinuks olla [filmist "Inimene, keda polnud"]. Reede, 1. juuni.

1989

Balbat, M. (1989). Film Eestimaa allakäigust ["Tants aurukatla ümber"]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 38-41, ill.

1988

Simm, P. (1988). Meie ei ole kadunud põlvkond [üles kirjutanud Kärt Hellerma]. Noorus, nr 12, lk 18-19.

Kärk, L. (1988). Nagu härrad ja maa vangid [mängufilmist "Tants aurukatla ümber"]. Sirp ja Vasar, 17. juuni.

Jeletski, I. (1988). Tahtmine elukaevu vaadata [mängufilmist "Tants aurukatla ümber"]. Rahva Hääl, 14. juuni.

Karro, T. (1988). Fellini ninasarvik Otepää kõrgustikul: "Tants aurukatla ümber" "Eesti Telefilmilt". Õhtuleht, 28. mai.

1987

Iho, A., Simm, P. (1987). Kummardus Andrei Tarkovskile. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 62-70, ill.

1986

Elmanovitš, T. (1986). Peeter Simmi Mats Traat [mängufilmist "Puud olid..."]. Õhtuleht, 15. märts.

1984

Heinsalu, R. (1984). Enne ja pärast loosimist [filmist "Järgmine loosimine"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 55-56.

Teder, T. (1984). Mis on see tabamatu ja tähtis, millest sõltub su saatus ja õnn? [filmist "Järgmine loosimine"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 54-55, ill.

1983

Plahhov, A. (1983). Elutark noorus [mängufilmist "Ideaalmaastik"; tõlkinud Ene Paaver]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 26-29, ill.

Lõhmus, A. (1983). O, Arabella bella? [mängufilmist "Arabella, mereröövli tütar"]. Edasi, 1. okt.

Ruus, V. (1983). "Arabellast", pedagoogi seisukohalt. Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 52-57, ill.

Tuch, B. (1983). Romantikata mereröövlid [mängufilmist "Arabella, mereröövli tütar"]. Õhtuleht, 30. aug.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm