Avaleht

1914–2012

Muusikafilmide ja -saadete režissöör Leida Levald sündis 24. augustil 1914 Vändras. 1939 lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi klaverierialal (Theodor Lemba klass), 1942–44 kuulus ENSV Riiklike Kunstiansamblite koosseisu ning 1946 lõpetas Eesti Riikliku Draamateatri draamastuudio (Tallinna Teatrikooli); lõputunnistuse said tollal 18 noort, nende hulgas Heino Mandri, Ferdinand Veike, Valter Luts, Astrid Lepa, Virve Aruoja, Ly Tarmo ja Eva Meil. 1948–51 töötas Leida Levand Tallinna Balletikooli direktorina ja 1958–71 Tallinna Televisioonistuudio (Eesti Televisiooni) muusikasaadete toimetuses režissöörina. Temaga samal ajal, aastavahetuseks 1956/1957, olid televisioonis alustanud Evi Rauer-Sikkel, Made Varango-Ots, Karin Sepre-Garder, Virve Kiple-Parsadanova, Mai Nõu-Uus ja Elvi Koppel.

1957. aastal mängis Levald masinakirjutajat seltsimees Untertoni Vladimir Majakovski näidendis "Saun", mille lavastas Draamateatris Ilmar Tammur. Legendaarses etenduses osalesid ka Hugo Laur, Ervin Abel, Arvo Kruusement, Jüri Järvet, Jaanus Orgulas, Ants Eskola, Olev Eskola, Rein Aren ja Ita Ever. Lisaks lühikestele omasaadetele ja saatesarjale "Muusikaklubi" (1967–68) valmis tosinkond muusikafilmi (Georg Otsast, Margarita Voitesest, Hendrik Krummist, Tiit Kuusikust). Leida Levald suri 20. jaanuaril 2012.

Oli abielus tšellisti ja helilooja Martin Levaldiga (1910–99). Nende tütar Tiiu Levald (s 1940) on laulja (sopran), laulupedagoog ja muusikakriitik.

[seisuga 15.04.2013]

"Kui Leida Levald asus õppima Draamastuudio Eriklassi, oli ta kolmekümne ühe aastane. 1939. aastal oli ta lõpetanud Eesti Vabariigi Tallinna Konservatooriumi klaveri erialal. Sõja ajal evakueerunud Nõukogude Liidu tagalasse. Eesti Riiklike Kunstiansamblite aegu Jaroslavlis võttis osa P. Põldroosi juhatusel tegutsenud "Lipsupoest". (See "Lipsupood" oli midagi draama õpperühma taolist. Nimetuse sai see ühe etüüdi pealkirjast.) Tulnud kodumale, sai L. Levald mitmeid pakkumisi teatritelt. "Lipsupoe" aeg ei olnud kaotsi läinud. L. Levald valiski uue elukutse, asudes tööle näitlejana Draamateatrisse. Seal siis osutuski võimalikuks ennast uuel erialal täiendada. Eriklassi lõpetas L. Levald heade tulemustega. Ent varsti algasid teatrite reorganiseerimised. Samuti tuli varsti teatrisse palju noort täiendust nii Eesti Riiklikust Teatriinstituudist kui ka GITIS-e eesti stuudiost. 1948. aastal määrati L. Levald Tallinna Balletikooli direktoriks, kus ta töötas 1951. aastani. Samal ajal jätkas ta tööd teatris, kuid konkurents osutus sellel alal liiga tugevaks, ja kuigi L. Levald oli mänginud selliseid olulisi rolle nagu Krõõt A. H. Tammsaare/A. Särevi "Vargamäes" ning Anita V. Lācise/A. Särevi "Kaluri pojas", lahkus ta teatrist televisiooni, kui V. Rummo oli teinud talle sellise ettepaneku. L. Levald oli olnud Draamateatri parteialgorganisatsiooni sekretär 1952. ja 1953. a. ETV-s alustas L. Levald tööd aga Artur Rinne assistendina. 1960. aastal sai temast muusikasaadete režissöör. Varsti siirdus L. Levald "Telefilmi", kus töötas pensionini. Tema režissöörikäe all valmis rida muusikalisi lühifilme G. Otsast, T. Kuusikust, Ü. Ullast, H. Ellerist jne."

[väljavõte Inna Taarna koostatud raamatust "Tallinna Teatrikool (Draamastuudio eriklass)", 2002]

Filmograafia

1971 Küünlavalgel (dokumentaalfilm, muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör

1970 Kompositsioonid. Kuldar Sink/ Kuldar Sink "Kompositsioonid". Tantsivad Ülle Ulla ja Endrik Kerge (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör /esilinastus 13.06.1973/

1970 Tiit Kuusik vene ooperis/ NSV Liidu rahvakunstnik Tiit Kuusik vene ooperis (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist

1970 Väike kontsert II (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör

1969 Väike kontsert I (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör

1968 Laulab Hendrik Krumm (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör  /esilinastus 07.11.1969/

1968 Laulab Margarita Voites (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör  /esilinastus 15.02.1969/

1967 Ülle Ulla (dokumentaalfilm, muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist  /esilinastus 08.03.1968/

1966 Ajast aega (dokumentaalfilm, muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör (+ Mati Põldre), stsenarist (+ Mati Põldre)  /esilinastus 05.10.1968/

1965 Lahkumissümfoonia (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör  /esilinastus 06.02.1966/

1965 Elu, armastan sind. Georg Ots (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör

Telesaateid režissöörina

1971 Mart Saar – Georg Ots

1971 Franz Schubert – Georg Ots

1970 Pjotr Tšaikovski – Georg Ots

1968 Männid. Jüri Gerretz, Arbo Valdma

1968 Kellad. Arbo Valdma klaveril

1967-1968 Muusikaklubi

1967 Canio aaria ooperist "Pajatsid"

1967 Johnsoni aaria ooperist "Tütarlaps kuldsest läänest"

1967 Krati tegemine balletist "Kratt"

1967 Peremehe surm balletist "Kratt"

1967 Kuutants

1967 Kalevipoja ja Saarepiiga tants balletist "Kalevipoeg"

1967 Mõõkade tagumine balletist "Kalevipoeg"

1967 Butterfly aaria ooperist "Madame Butterfly"

1966 Othello aaria ooperist "Othello"

1966 Kurb valss. "Estonia" balletisolistid T. Soone, Ü. Vilimaa, V. Aren

1966 Jäänukkude tants balletist "Põhjamaa unenägu"

1966 Ciaccona. Jüri Gerretz viiulil, Rolf Uusväli orelil

1966 Cavaradossi aaria ooperist "Tosca" III vaatusest

1965 Saaremaa valss. Laulab Georg Ots

1964 Lendav hollandlane

1963 Wolframi "Ehatähe laul" ooperist "Tannhäuser", Georg Otsa esituses  /filmivõte pole säilinud/

[seisuga 11.06.2012]

Rollid kuuldemängudes

1964 osaline – Ellen Niit/ Jaan Kross "Narr laps" (režissöör Aarne Ruus)

1962 osaline – Valdo Pant "Miška" (režissöör Leo Martin)

1961 osaline – Albert Maltz/ Lennart Meri "Reamees Hicks" (režissöör Aarne Ruus)

1961 giid – Raimond Kaugver "Üheksas ring" (režissöör Kaarel Toom)

1960 osaline – Ardi Liives "Sammud" (režissöör Kaarel Toom)

1960 konservatooriumi teenija – Anatoli Vinogradov/ Endel Nõmberg "Niccolo Paganini" (režissöör Leo Martin)

1960 Timandra – William Shakespeare/ Georg Meri "Timon Ateenast" (režissöör Kaarel Toom)

1957 Pääsuke – Vadim Korostõljov "Doktor Ai-Ai-Ai" (režissöör Aarne Ruus)

1957 osaline – stseene J. W. Goethe tragöödiast "Faust" (režissöör Aarne Ruus)

1956 trahteri perenaine – Ivan Vassilenko/ Juta Kubja "Imelaegas" (režissöör Aarne Ruus)

1956 Saša Bulgakov – Valentina Ossejeva "Vasjok Trubatšov ja teised" (režissöör Aarne Ruus)

1956 osaline – Henrik Ibsen "Peer Gynt I" (režissöör Kaarel Toom)

1956 osaline – Mark Twain "Huckleberry Finn" (režissöör Aarne Ruus)

1953 osaline – Georgi Landau "Lumivalgekese kool" (režissöör Aarne Ruus)

1953 võõrastemaja teenija – Charles Dickens "Inglise koolis" (režissöör Aarne Ruus)

1953 naine – Nazim Hikmet "Pealuu" (režissöörid Kaarel Toom ja Leo Martin)

1952 Tson Sin, noor naine – G. ja N. Komarovski/ Jüri Järvet "Kai Su" (režissöör Aarne Ruus)

1952 Jeremejevna – Deniss Fonvizin "Äbarik" (lavastaja Alfred Rebane, režissöör Kaarel Toom)

1952 osaline – "Pirni seemneke" (režissöör Kaarel Toom)

1951 proua Haake – August Jakobson "Öö ja päeva piiril" (režissöör Kaarel Toom)

1948 Valja – Nikolai Ostrovski/ Bernhard Lülle "Kuidas karastus teras" (režissöör Kaarel Toom)

[seisuga 20.05.2013]

Auhinnad

1967 diplom ja "Väike Merevaik" (koos Mati Põldrega), Balti vabariikide, Valgevene ja Moldaavia III teleprogrammide ülevaatus Kišinjovis – filmi "Ajast aega" eest

1966 diplom, Balti vabariikide, Valgevene ja Moldaavia II teleprogrammide ülevaatus Vilniuses – filmi "Lahkumissümfoonia" eest

[seisuga 11.06.2012]

Valikbibliograafia

Raamatud, monograafiad

Taarna, I. (2002). Tallinna Teatrikool (Draamastuudio eriklass). Tallinn: Eesti Teatriliit.

Artiklid

2012

Leida Levald 24. VIII 1914 – 20. I 2012 (2012). Sirp, 27. jaan.

2006

Potter, E. (2006). Estoonlased Eesti Televisioonis. Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 56-67, ill.