Edmund Martin

Filmograafia

1976 Tiina (mängufilm), Tiina Studios (New York), stsenarist, režissöör, operaator, kunstnik, helikujundaja, valgusmeister, monteerija, produtsent

1958 7 vihta (Seitse vihta) (mängufilm), EFS, stsenarist, režissöör, produtsent

1937 La culture physique en Estonia (dokumentaalfilm, vaatefilm), Eesti Kultuurfilm, monteerija [E. I. Martin]

193 Päikese lapsed/ Auringon lapset (mängufilm), Th. Lutsu Filmiproduktsioon/ Suomi-Filmi, näitleja (suvitaja episoodiline roll); režissöör Theodor Luts

"Lakewoodil on oluline koht meie filmiloos – seal valmis mängufilm "Tiina", mille produtseeris ja lavastas Edmund Martin. Pärnust pärit E. Martin oli Austrias omandanud filmirezissööri kutse ja töötanud 1930. aastatel Eesti Kultuurfilmi juures. Pagulasena Saksamaal oli ta USA armee teenistuses meelelahutuse korraldaja ning tantsutrupi Estonian Ballet tegevuse koordineerija. Asunud USA-sse, kujundas ta New Yorgi Eesti Haridusseltsi tiiva all Eesti Filmikeskuse, kus eestlaste tegemisi filmilindile jäädvustati. Nendel kaadritel on väliseestlaste loos oluline tähendus. 1958. a tõi ta ekraanile mängufilmi "Seitse vihta". See oli küll julge etevõtmine, kuid piiratud võimalustest, nõrgast stsenaariumist jm olenevalt jäi see kesiseks katsetuseks.

1964. aastal asusid Martinid elama Lakewoodi. Abikaasa Valli oli oma teatritegevust alustanud tantsijana Vanemuises ja tantsutrupis Estonian Ballet ning näitlejana NYET-is. Lakewoodis asusid Martinid realiseerima nende jaoks hulljulget ideed – teha mängufilm A. Kitzbergi "Libahundi" põhjal. Lakewoodi, New Yorgi ja koguni Toronto eestlastest teatritegelasi rakendades suudeti nelja aastaga nädalalõppudel valmis teha mängufilm "Tiina", mille esilinastus toimus Baltimore'is ESTO'76 ajal.

A. Kitzbergi "Libahundile" toetuv "Tiina" on entusiastlikult tehtud amatöörfilm. E. Martini käsitluses on filmis ühiskondlik kriitika silmatorkavalt esile tõstetud. Margus (Tarvo Kass) on "Tiinas" peaaegu et isepäine mässaja, kes kutsub mõisat põletama. Ootamatu on filmi finaal, kus jutustajahääl kuulutab, et tänu Tiinale toodi valgus pimedasse orjaöösse ja tema priiuseotsingute kaudu on eestlased tõusnud kultuurrahvaste hulka.

Professionaalse ja kunstinõudliku osatäitmisega paistis silma Valli Martin Tiina rollis. Huvitava rollikäsitluse andis veel vaid Heinz Riivald (Tammaru peremees). Kahvatuks ja verevaeseks jäi Mari (Oudi Kalm) ning ebamääraseks vanaema (Alma Ambre) ilmselt lavastaja vähesest nõudlikkusest tingitult.

Eramu kitsastes piirides tehtud filmis on aga leidlikult esitatud loodusvõtteid, mõjuvalt lahendatud stseene (Tiina ja Margus sõnajalgades, Tiina marjadest punased käed jm). Sobivalt kõlas Taavo Virkhausi muusika, kuigi üldiselt nõrk oli filmi sünkroonsus.

Filmi "Tiina" on esitatud paljudes eestlaste keskustes üle maailma, korduvalt ka Eesti TV-s, ja selle kaudu on pagulaseestlastest teatriharrastajate mängumaneer, rollikäsitlused jm laialdasemalt tuntuks saanud. Tehtud töö väärib igati tunnustust, pidades seejuures silmas ka M. Valgemäe kokkuvõtlikku hinnangut: "Olgu aga sellega kuidas tahes, Edmund Martini "Tiina" kõigi konaruste ja komistustega on siiski meie esimene võõrsil vändat mängufilm, mida võib hakata kaaluma filmikunsti margapuuga."

1980. aastatel oli E. Martin hakanud ette valmistama videomängufilmi Lydia Koidulast, mille käsikirja oli koostanud kirjandusteadlane Mall Jürma. See plaan ei realiseerunud. Ootamatult oli surnud ka Valli Martin, kes oleks pidanud kehastama Koidulat."

[väljavõte Ants Järve monograafiast "Väliseesti teater" (2009), lk 441-442]