Evgenia Levoll

Eugenia Levoll (neiupõlvenimega Panowska) sündis 30. novembril 1933. aastal Vene Föderatsioonis Krasnojarski krais Bolšaja Murta alevis – piirkonnas, mille ümbruses oli rohkearvuline küüditatud poolakate kogukond. Eugenia isa oli poolakas Dmitrij Panowski. Pärast keskkooli lõpetamist siirdus Eugenia Moskvasse, kus esialgu töötas raudteevalitsuses. Lisaks põhitööle osales ta näiteringis ja suhtles tihedalt loomeinimestega. Eugenia Panowska sõbranna Ljudmila Gurtšenko, kes tollal oli Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi tudeng, tutvustas Eugeniale ülikoolikaaslast Karl Levolli. 1954. aastal Eugenia Panowska ja Karl Levoll abiellusid.

1957. aastast loodi Elbert Tuganovi eestvõttel Tallinna Kinostuudios uus allüksus, mis hakkas tegelema nukufilmide tootmisega. Äsja ülikooli lõpetanud Karl Levollist sai esimese nukufilmi „Peetrikese unenägu“ direktor. Kuna stuudios puudus väljaõppinud animaator (nukujuht), saadeti Sojuzmultfilmi väljaõppele Karl Levolli abikaasa Eugenia. Moskvas läbis ta ligi aastase praktika ja alates 3. märtsist 1959, kui algasid nukufilmi „Põhja konn“ võtted, asus Eugenia Levoll tööle Tallinna Kinostuudio nukujuhina. Ajavahemikul 1959–1967 oli ta 22 Elbert Tuganovi ja Heino Parsi filmi animaator. 

1960. aastal Karl ja Eugenia Levolli abielu lagunes. 1966. aastal abiellus Eugenia kunstnik Viktor Balašoviga. 1969. aastal koliti Kemerovo linna, kuid mõni aasta hiljem lagunes ka see abielu. Kemerovos töötas Eugenia kohaliku telestuudio reklaamiosakonnas. Peale põhitöö tegeles ta lasteluule kirjutamisega. Tema sulest on ilmunud kaks luulekogu: „Верблюжья колючка“ (1980) ja „Что такое горизонт“ (1986). Eugenia Levoll suri 12. mail 2012. aastal Kemerovos.