Avaleht » Filmitegijad » Stsenaristid
Itaalia režissöör Enrico Barone on sündinud 18. märtsil 1981. aastal Napolis. Ta on õppinud slaavi ja soome-ugri kultuuriteadust ja filmiteooriat Rooma ülikoolis ning graafilist disaini ja kommertsfotograafiat Napolis. Peale õpingute lõpetamist kolis ta esmalt Prahasse ning seejärel Tallinnasse, kus lõpetas 2017. aastal Balti Filmi- ja Meediakooli filmi ja audiovisuaalse meedia ja filmi osakonna. 2013. aastast on ta kureerinud Riia maailmafilmi festivali programmi.
25.12.1954−13.09.2018
Režissöör ja näitleja Roman Baskin sündis 25. detsembril 1954. aastal Tallinnas näitlejate Ita Everi ja Eino Baskini pojana. Ta lõpetas aastal 1973 Tallinna 21. Keskkooli ja aastal 1980 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IX lennu (kursuse juhendaja Merle Karusoo). 1980–1992 töötas Vanalinnastuudios näitlejana ja lavastajana. Alates 1992. aastast oli vabakutseline lavastaja. Euroopa Filmiakadeemia kutsel andis režiiloenguid Berliini Kunstiakadeemias, näitlemisloenguid Balti Filmi- ja Meediakoolis ning režiiloenguid Eesti Kunstiakadeemias. 2003 aastal asutas Projektiteatri Kell Kümme.
Roman Baskini filmiloome algas 1988. aastal lühifilmiga “Vernanda”. Rahvusvahelise tuntuse saavutas ta 1991. aastal lavastatud mängufilmiga “Rahu tänav”, mis on taasiseseivunud Eesti esimene mängufilm. Film valiti 1992. aastal Euroopa Filmiakadeemia konkursil kuue parima debüütrežissööri filmi sekka, need ühendati kassetiks ja näidati paljudel festivalidel kui tuleviku-Euroopa tegijaid. Sellega seoses osales “Rahu tänav” mitmel festivalil (Brüsselis, Madridis jm) ning tegijaile korraldati kohtumisi nt Kieslowski, Zanussi, Wendersi ja Szaboga, võimaldati teha Filmiakadeemia sildi all workshop'e ja anti võimalus samal aastal ilmuma hakanud ajakirjas Felix artikleid avaldada. Roman Baskinile korraldati Euroopa Filmiakadeemia poolt Berliini Kunstiakadeemias ka loengute sari. Filmiakadeemia valis 1992. aastal üheks parima meeskõrvalosatäitja Felix’i nominendiks Väino Laesi Peetri rolli eest „Rahu tänavas“. Roman Baskini viimane mängufilm „ Vana daami visiit” valmis 2006. aastal. Filminäitlejana jäi tema viimaseks tööks isa roll mängufilmis "Minu näoga onu" (2017, rež A. ja K. Maimik). Selle filmi kaks peaosalist, vastavalt isa ja poega kehastanud Roman Baskin ja Rain Tolk leidsid üksmeelse tunnustuse nii filmikriitikute kui ka publiku silmis.
Vt Jelena Girlin ja Mari-Liis Bassovskaja
Nime all Girlin Bassovskaja tegutseb režissööride tandem Jelena Girlin ja Mari-Liis Bassovskaja (Karula).
Kodanikunimega Mari-Liis Karula
Vt ka Girlin Bassovskaja
Kunstnik ja režissöör Mari-Liis Bassovskaja on sündinud 18. septembril 1977 Võrus. Lõpetanud Võru 1. keskkooli (praegune Võru Kreutzwaldi Gümnaasium), seejärel õppis 1995 – 1998 Tartu Ülikooli maalikunsti eriala bakalaureuseõppes ja 1998 – 2001 Eesti Kunstiakadeemias stsenograafia bakalaureuseõppes, 2002. aastast samas magistriõppes. Tegutseb koos Jelena Girliniga režissööride tandemina nime all Girlin Bassovskaja.
nõukogude ajakirjanik-stsenarist
Kirjanik Nikolai Baturini (1936–2019) suurromaani "Karu süda" (1989) alusel valmis režissöör Arvo Ihol 2001. aastal samanimeline mängufilm.
Kirjanik, stsenarist ja operaator Aimée Beekman on sündinud 20. aprillil 1933. aastal Tallinnas. Ta lõpetas Tallinna 4. keskkooli 1951 ja õppis seejärel 1951–1956 Moskvas Üleliidulises Riiklikus Kinematograafia Instituudis filmioperaatoriks. Töötas 1956–1960 Tallinnfilmis peaoperaatorina.
23. august 1929 Tallinn – 3. oktoober 2009 Tallinn
Kirjanik ja tõlkija Vladimir Beekman õppis Nõmme ja Narva algkoolis, Tallinna 21. Keskkoolis. 1953. aastal lõpetas ta Tallinna Polütehnilises Instituudis keemiainseneri eriala. Aastatel 1953–1956 oli ta Eesti Riikliku Kirjastuse ilukirjandusosakonna juhataja, 1956. aastast alates kutseline kirjanik ja tõlkija. 1968–1971 oli ta Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretär, 1971–1976 esimene sekretär ning aastast 1983 juhatuse esimees.
Beekman kirjutas peamiselt luulet ja romaane, aga on kirjutanud ka stsenaariume, reisikirjeldusi ja lasteraamatuid. Lisaks tõlkis ta saksa, rootsi, hollandi, taani, vene, tšehhi, läti ja flaami keelest luuletusi, proosat, romaane, sealhulgas Astrid Lindgreni teoseid.
Vaata ka R. Oraviste
Pseudonüümi Eleonora Berg all kirjutasid 2006–2022 stsenaariume režissöör Toomas Kirss koos abikaasa Kätlin Kontor-Kirsiga.
Täpsemalt:
https://digileht.ohtuleht.ee/1088210/hasti-hoitud-saladus-aasta-tagasi-igavikku-lahkunud-rezissoori-abikaasa-katlin-kontor-kirss-paljastab-kes-oli-stsenarist-eleonora-berg
Viira, A. (2023). „Sel päeval, kui suri Toomas Kirss, lakkas ka olemast Eleonora Berg“. Õhtuleht, 8. juuli, lk 14–15.
Režissöör Tiit Berg sündis 2. jaanuaril 1946. 1976 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri VII lennu lavastaja-näitlejana ning asus tööle Eesti Televisiooni koosseisulise režissöörina.
Režissöör, filmidirektor