Dialoogi autorid

Valentin Krasilnikov

Valentin Kuik

1943

Kirjanik, stsenarist ja režissöör Valentin Kuik on sündinud 27. jaanuaril 1943 Novgorodi lähistel Zabolotje külas. Samal aastal asus perekond elama Eestisse. Lõpetanud 1961 Puurmani keskkooli, töötas Valentin Kuik Kabala 8-klassilises koolis kehalise kasvatuse õpetajana. Pärast sõjaväeteenistust tuli ta Tallinna. 1966–1968 töötas televisioonis valgustajana ning 1968–1970 Tallinnfilmis nukujuhina. 1970. aastal astus Üleliidulisse Riiklikku Kinematograafiainstituuti, õppis režiiteaduskonnas professor Mihhail Rommi kursusel. 1975 lõpetas instituudi cum laude. Diplomitööks oli lühimängufilm "Löö vastu" (peaosas Jüri Aarma).

Vaata intervjuud: Intervjuu Valentin Kuigiga

Madis Kõiv

1929 - 2014

Kirjanik, füüsik ja filosoof Madis Kõiv sündis 5. detsembril 1929. aastal Tartus. Ta õppis 1948–1953 Tartu Ülikoolis matemaatika-füüsikateaduskonnas füüsikat. Töötas 1953–1961 Tallinna Polütehnilises Instituudis õppejõuna, seejärel 1961–1973 TA Füüsika ja Astronoomia Instituudis ja 1973–1991 TA Füüsika Instituudis vanemteadurina. Avaldas artikleid tuumafüüsikast ja väljade kvantteooriast. 1991. aastast üks Analüütilise filosoofia seminari algatajatest ning eestvedajaist. Ta oli 1994. aastal Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 1999 valiti ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (tollal Eesti Muusikaakadeemia) audoktoriks teatri alal. Lisaks mitmetele kirjanduspreemiatele anti talle 2008 ka kultuuri elutööpreemia; Eesti riik on teda tunnustanud Riigivapi teenetemärgiga.

Madis Kõiv oli tunnustatud ja armastatud näitekirjanik, kelle sulest jõudis aastatel 1982-2008 Eesti lavadele 23 näidendit. Ta oli koos Sulev Keedusega küll ainult kolme filmi stsenaristiks, aga selles koostöös valmisid eesti filmikultuuri ja autorikino jaoks kriitilise tähtsusega ekraaniteosed "Georgica" (1998), "Somnambuul" (2003) ja "Kirjad Inglile" (2011).         

Sulev Keedus on vastanud küsimusele, miks ta on kirjutanud kõik oma filmid Madis Kõivuga koos: „Mul on tarkust vaja, mul on vaja tunda selja taga tarkuse jõudu. Kõiv pakub mulle seda. Päris üksi ehk pelgaks, et olen naeruväärne teisitimõtleja.“ (Tuumalu, T. (2011). Madis kõiv julgustas, Sulev Keedus tegi. Postimees, 26. jaan, lk 12.) 

Agnese Laizane

1984

Katrin Laur

1955

Produtsent, stsenarist ja režissöör Katrin Laur on sündinud 29. aprillil 1955. aastal Tartus. Ta lõpetas 1973. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja õppis 1977–1982 Moskvas Üleliidulises Riiklikus Kinematograafiainstituudis (ÜRKI) mängufilmi ja telerežii erialal (Sergei Gerassimovi meistriklass), lõpetades 1982 diplomiga summa cum laude. Samal aastal emigreerus Saksamaale. 1982–1987 tudeeris kuus semestrit Münchenis Ludwig-Maximiliani ülikoolis saksa keelt ja kirjandust, tehes samal ajal vabakutselisena saateid ja dokumentaalfilme kohalikule televisioonile (Bayerischer Rundfunk). 1987–1994 jätkas Münchenis Raadio Vaba Euroopa (RFE) Eesti toimetuses ja BAD-s (Broadcast Analysis Department) ajakirjaniku ja vanemtoimetajana (pseudonüümi all Tiina Rosenbaum). 1996. aastast alates on Laur tegutsenud vabakutselise stsenaristi, stsenaariumi toimetaja (script consultant) ja režissöörina. Laur on ka 2006. aastal Tallinnas loodud produktsiooni- ja projektiarendusfirma Content Provider OÜ üks asutajatest ja tegev selle firma produtsendina.

Lembit Lauri

1929 - 2006

20.06.1929 Tartu – 22.10.2006 Tori

Raadioajakirjanik Lembit Lauri sündis 20. juunil 1929 Tartus. Ta lõpetas 1953 Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna, töötas 1953–2006 Eesti Raadios reporteri ja saatejuhina. Tegi uurimuslikke saatesarju (Eesti Raadios „Kirjutamata memuaare", aastast 1977, Eesti Televisioonis „Stoppkaader”), kirjutas dokumentaalfilmistsenaariume, nt „Igavesti Teie" (1976), „Vana arm ei roosteta" (1977), „Kuldrannake" (1981), „Väljak" (1985), „Loss" (1988), „Eesti mees sõdades" (1990), „Diplomaadi saatus" (1992). Algatas 1994 koos Karl Gailitiga Eesti Raadio saatesarja „Eesti sõduritund". Eesti NSV teeneline ajakirjanik (1971). 1996 pälvis Eesti Ringhäälingute Liidu Kuldmikrofoni. Teda on tunnustatud ka Valgetähe III klassi teenetemärgiga (2000).

Urmas Lennuk

1971

Stsenarist, näitekirjanik ja dramaturg Urmas Lennuk on sündinud 16. oktoobril 1971. Ta õppis 1979–1990 Tamsalu Keskkoolis, aastatel 1992–1993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 1996–2000 Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töötanud 1991–1992 Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina, 1994–1995 Saue Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana, 2001–2011 ja 2014–...  Rakvere teatri lavastaja ja dramaturgina, 2011–2013 Vanemuise draamajuhina. 2005–2008 dramaturgia õppejõud Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis. 2011–2014 oli telesarja "Õnne 13" stsenarist, kirjutanud ka telesarja "Pehmed ja karvased". 2019. aastal sai temast Oskar Lutsu huumoripreemia 31. laureaat, pälvinud mitmeid teatripreemiaid.

Andri Luup

1972

Näitekirjanik, filmirežissöör, stsenarist ja näitleja Andri Luup on sündinud 13. juunil 1972. aastal Tallinnas. Ta õppis 1979–1990 Tallinna 46. keskkooli kunstiklassis, 1991–1993 jätkas õpinguid Tallinna Pedagoogikaülikoolis kunstiõpetuse ja 1992–1997 Eesti Humanitaarinstituudis teatri alal. Lavastanud teatrietendusi ja filme, teinud kunstnikutööd, kirjutanud stsenaariume mängu- ja dokumentaalfilmidele, mänginud teatrirollides.

Vaata intervjuud Andri Luubiga: Andri Luup - võtteplatsile sattunud

Andres Maimik

1970

Dokumentaal-, mängu- ja reklaamfilmide režissöör, stsenarist ning esseist Andres Maimik on sündinud 8. veebruaril 1970 Tallinnas tromboonimängija pojana. Ta lõpetas 1985 Tallinnas praeguse Järveotsa Gümnaasiumi 8. klassi. Õppis Tartu Kunstikoolis 1988. aastani, lõpetas 1991 Tallinna 6. õhtukooli. Õppinud Eesti Humanitaarinstituudis 1992–95 sotsioloogiat, filosoofiat ja psühholoogiat ning 1996–2001 Tallinna Pedagoogikaülikoolis filmi ja video erialal. Bakalaureusekraadi sai 2008. aastal Balti Filmi- ja Meediakoolist, mille lõpetas dokumentaalfilmide režissöörina cum laude, esitades lõputööks mängufilmi „Jan Uuspõld läheb Tartusse“. 2009. aastal astus samas koolis stsenaristika magistriõppesse.

Vt lisaks: Intervjuu Andres Maimikuga

Katrin Maimik

1982

Vt ka Katrin Tegova

Stsenarist ja režissöör Katrin Tegova (kuni 2009 Katrin Ruus; 2009–2018 Katrin Maimik) on sündinud 13. märtsil 1982 Kullamaal. Lõpetanud Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule (BA, 2005) ning Balti Filmi- ja Meediakooli stsenaristika erialal (MA, 2013). Töötanud täienduskoolituse koordinaatorina, galeristina, Pärnu Teatri Endla avalike suhete juhina, novembrist 2009 MTÜ Terve Maa kommunikatsioonijuhina ja jaanuarist 2011 Tartu Uue Teatri avalike suhete juhina. Alates 2012. aastast kultuuriturunduse firma Väike Objekt A juhatuse liige. Tema sulest on ilmunud hulgaliselt artikleid teatri, kunsti, meedia ja filmi vallast.

Veera Marjamaa

Veera Marjamaa on sündinud 1978. aastal. Õppinud etnoloogiat Avignon'i Ülikoolis (Prantsusmaa) ja Turu Ülikoolis (Soome), etnoloogiamagister, aastatel 2008-2010 Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli magistriõpe stsenaristi erialal. Töötanud vabakutselise ajakirjanikuna, müügikonsultandina erinevates spetsialiseerunud poodides (kunstiraamatud, disainikirjandus, underground kirjandus, kokaraamatud).

Jüri Muttika

1977

Režissöör, stsenarist, toimetaja ja produtsent Jüri Muttika on sündinud 18. oktoobril 1977 Rakveres. Lõpetanud 2000. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna raadiorežii alal, järgnesid magistriõpingud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas, mis jäid ametlikult lõpetamata. 2006–2010 õppis Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis filmirežissööri magitriõppes. Töötanud saatejuhi-toimetajana (Kanal2, Raadio Kuku, AS Trio LSL) ja reporerina (ETV, Eesti Rahvusringhääling, ETV, AS Eesti Ajalehed, Eesti Ekspress).

Nikolai Nadežin

Agne Nelk

1978

Agne Nelk on sündinud 8. juulil 1978 Rakveres. Ta on lõpetanud 1996 Rakvere gümnaasiumi, õppinud 1996–2000 Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonnas telerežii erialal (baccalaureus artium) ja 2000–2008 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi filmikunsti magistriõppes (magister artium), tudeerides üliõpilasvahetuse raames aasta Itaalias Bari ülikoolis (Università degli Studi di Bari, facoltà di Letterature e Lingue Straniere, Semiotica e Scienze Comunicative). Töötanud 2003–2006 projekti- ja loovjuhina reklaamiagentuuris Hunt, produtsendi ja režissöörina produktsioonifirmades RUUT (OÜ Eetriüksus) 2006–2008 ja Multiversum (2008– ). Alates 2009. aastast MTÜ Kultuurikatel juhatuse liige, projektijuht ja režissöör. Samast aastast ka Eesti Kunstiakadeemia animafilmi õppejõud.

Liina Paakspuu

1980

Režissöör ja produtsent Liina Paakspuu on sündinud 30. märtsil 1980 Tallinnas. Ta lõpetas 1998 Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi ja asus õppima Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis Eestis, mille lõpetas 2003 bakalaureusekraadiga, peaeriala – elektrooniline meedia, kõrvaleriala – avalikud suhted. 2006–2008 õppis Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli magistriõppes ning sai magistrikraadi filmikunstis. Filmitootmisettevõtte Kinky Kongs Productions omanik.  

Rein Pakk

1968

Rein Pakk on sündinud 31. mail 1968 Tartus. Ta lõpetas 1986 Tartu II Keskkooli. Õppinud 1986–1987 Muusikaakadeemia lavakunstikateedris, 1991–1992 Eesti Humanitaarinstituudis ja 1992–1996 Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi- ja videokateedris filmilavastajaks (BA). Töötanud nii reklaami kui turunduse alal. 2001–2004 oli ta Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide õppetooli kinoajaloo ja režissuuri lektor ning Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonna kinoajaloo ja režissuuri lektor. 

Valdo Pant

1928 - 1976

21.01.1928 – 30.07.1976

Raadio- ja teleajakirjanik Valdo Pant sündis 21. jaanuaril 1928 Valgjärve vallas Võrumaal. Ta õppis Tartu õpetajate seminaris, mobiliseeriti 1944 Saksa sõjaväkke. Oli aastast 1948 Eesti Raadio ja aastast 1966 Eesti Televisiooni reporter ja kommentaator. Osales „Päevakaja”, RAMETO ja paljude teiste raadiosaadete loomises ning koostas ja juhtis Eesti Televisioonis saatesarja „Täna 25 aastat tagasi” (1966–70; 313 saadet, ENSV Ajakirjanike Liidu preemia 1967). Tõi Eesti ringhäälingusse tagasi vaba vestluse. Kirjutanud näidendid „Avarii” (1962) ja „Lasud tuisus” (lavastatud 1976), mängu- („Õhtust hommikuni”, 1962), nuku- ja dokumentaalfilmistsenaariume ning kuuldemänge.

Katrin Pauts

Janusz Pawłowski

Jaan Pehk

1975

pseud. Orelipoiss

Aino Pervik

1932

Marek Piestrak

1938

Filmilavastaja ja telerežissöör Marek Piestrak on sündinud 31. märtsil 1938 Krakówis. 1961 lõpetas ta Gdanski polütehnikumi vesiehitiste rajamise erialal ja 1968 kuulsa Łódźi filmikooli Państwowa Wyższa Szkoła Teatralna i Filmowa (PWSTiF) režissöörina, lõpudiplom anti talle 1974. Praktikandina viibis ta Hollywoodis Roman Polański šokifilmi "Rosemary laps" ("Rosemary Baby", 1968) võtetel.

Boriss Potapov

Tristan Priimägi

1976

Filmikriitik Tristan Priimägi on sündinud 11. detsembril 1976 Tartus. Ta lõpetas 2001 Tartu ülikooli bakalaureusekraadiga filmisemiootikas. Töötas seejärel mitmes reklaamifirmas ja juhtis kultuuriprojekte (graafilise disaini veeb "Beta", "Plink Plonk" muusikafestival jm). Teinud kaastööd paljudele ajalehtedele ja ajakirjadele, kirjutanud filmist, muusikast ja popkultuurist, teinud filmitõlkeid ja filmipromotsioonitööd, korraldanud filmiüritusi, olnud mitmeid aastaid Pimedate Ööde Filmifestivali valikukomitee liige. Alates 2010. aastast korraldab Helsingi dokumentaalfilmide festivali DocPoint Tallinna üritusi (DocPoint Tallinn). On olnud Eesti Filmi Sihtasutuse välissuhete juht. 2014. aastast töötab ajalehe Sirp filmitoimetajana. 2021. aastal tunnustas Eesti Filmiajakirjanike Ühing teda Aasta filmiajakirjaniku tiitliga 2020. aastal ilmunud märgilise tähtsusega raamatu „101 Eesti filmi“ eest. 2023. aastast Euroopa Filmiakadeemia liige.

Janno Põldma

1950

Filmirežissöör ja operaator Janno Põldma on sündinud 7. novembril 1950 Tallinnas. Lõpetanud 1969 Tallinna 36. Keskkooli. Töötanud 1973. aastast Tallinnfilmi joonisfilmide osakonnas, alul operaatori assistendina, seejärel operaatorina. Pärast stuudio lagunemist siirdus 1993. aastal tööle Eesti Joonisfilmi. On filminud üles üle 20 joonisfilmi (enamik Priit Pärna filme, Rein Raamatu "Suur Tõll", "Põrgu" jne). Režissöörina debüteeris groteskse nukufilmiga "Vennad ja õed" (1991). Kirjutanud Lembit Ulfsaki koguperemängufilmi "Lammas all paremas nurgas" (1992) stsenaariumi, lastejutustuse "Džuudopoisid" (1985) ning kahasse Heiki Ernitsaga filmiraamatud "Lepatriinude jõulud" (2002), „Leiutajateküla tähtis päev“ (2006) ja "Lotte olümpiaraamat" (2008). Lasteraamatute konkursi „Nukits“ esikoht kirjanike kategoorias 2004. Kirjutanud ka nuku- ja noortenäidendeid.

Ilmar Raag

1968

Režissöör, stsenarist, filmikriitik ja kommunikatsiooniekspert Ilmar Raag on sündinud 21. mail 1968 Kuressaares Saaremaal. Õppinud Kingissepa 2. Keskkoolis (praegune Kuressaare gümnaasium). Astus 1986 Tartu Ülikooli ajalugu õppima, peale esimest kursust võeti kaheks aastaks Nõukogude armeesse, seejärel jätkas õpinguid. 1992 sai aastase Prantsuse riigi stipendiumi ja asus õppima kinomänedžmenti Saint-Denis's asuvas Pariisi VIII ülikoolis, praktikal viibis Prantsuse Rahvusliku Kinokeskuse välissuhete osakonnas. Seejärel astus la Sorbonne Nouvelle'i ehk Pariisi III ülikooli filmiteaduskonda, mille lõpetas 1996. aastal. Tema diplomitöö käsitles Euroopa väikeriikide filmide levitamist. 1997. aastal sai kunstiajaloolase diplomi ka Tartu Ülikoolist, töö teemaks kontseptualistlik kunst, juhendajaks Kaur Alttoa. 1998–1999 jätkas õpinguid USAs Ohio ülikooli telekommunikatsioonikoolis, kaitses magistrikraadi TV ja filmitootmise ning stsenaristika alal. Oli praktikal Hollywoodis New Regency ja Phoenix Pictures arendusüksustes. 

Egon Rannet

1911 - 1983

Olev Remsu

1947

Vt ka Olev Remsujev

Kirjanik, režissöör ja filmidramaturgia õppejõud Olev Remsu on sündinud 1. novembril 1947 Tartus. Ta lõpetas 1966 Tartu 1. keskkooli (praegune Hugo Treffneri gümnaasium) ja 1972 Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal. Aastatel 1979–1982 õppis Moskvas kõrgematel stsenaristide ja režissööride kursustel filmidramaturgiat, lõpetades komöödiafilmide stsenaristi diplomiga. Töötanud mitmete ajalehtede juures, olnud 1979–1984 Tallinnfilmis animafilmide vanemtoimetaja, tegutsenud rahvusvahelise vaatlejana valimistel ja sõjakolletes.

Vaata intervjuud: Intervjuu Olev Remsuga

Ants Saar

1920 - 1989

12.11.192–10.11.1989

Kirjanik ja EKP Keskkomitee funktsionäär Ants Saar õppis 1935–1940 Viljandi maagümnaasiumis, 1948–1950 Moskvas Maksim Gorki nimelises kirjandusinstituudis (kaugõppes) ja 1950–1953 NLKP Keskkomitee kõrgemas parteikoolis. Töötas 1946 Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kunstide Valitsuse inspektorina, 1946–48 ajalehe Sakala toimetajana, 1948–1950 ajalehe Stalinlik Noorus toimetajana, 1953–1961 ajalehe Sirp ja Vasar toimetajana, 1961–1965 Tallinnfilmi peatoimetajana, 1969–1978 EKP Keskkomitee kultuuriosakonna juhataja asetäitjana, 1978–1981 ajakirja Tallinn peatoimetajana.

Piret Sammel

1983