J. V. Jannseni mälestuse austamine (1939)

I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode.
Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.
I üldlaulupidu, http://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu (10.03.2012).

Isikuid

Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai 1819 – 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte.

1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees, mis ilmus Pärnus aastatel 1857–1886. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas Perno Postimehes uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule.
Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist.
1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees
Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks.
Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese üldlaulupeo; 1870. aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile; 1869 andis välja Eesti Postimehe lisana esimese eestikeelse põllundusajakirja Eesti Põllomees, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Jannsen osales Eesti Aleksandrikooli liikumises, olles 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige.
Johann Voldemar Jannsen, http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen (10.03.2012).

Karl Veidenbaum (25.02.1887 Tartu - ?) Tartu Jaama mõisa valitseja ja aktiivne seltsielu tegelane Tartus, sh Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi majaisa, Meeslaulu Seltsi tegevliige, Tartu maleva Vabadusristi Vendade malemkonna asutajaid ja tegevliige.
Karl Weidenbaum 50-aastane (1937). Postimees, 24.02, lk 4, foto.

Toonased ajalehed J. W. Jannsenist ja I üldlaulupeo aastapäeva tähistamisest

Tänavu möödub 70 aastat esimesest üldlaulupeo korraldamisest. Seda tähtpäeva tähistatakse ülemaalise meeste laulupäeva korraldamisega Tartus, 11. juunil, et sellega ühtlasi meelde tuletada meie laulupidude traditsiooni rajajat Johann Woldemar Jannsenit tema 120. sünnipäeva puhul. Jannsen on oma elutöö pühendanud eesti rahvale.
Eesti ajakirjanduse algaegadest ja esimesest laulupeost. Täna J. W. Jannseni 120. a. sünnipäev (1939). Postimees, 16. mai, lk 7, ill.

Enne peaproovi aga mälestati Eesti muusikaelu manalasse läinud alussambaid – neli koori käis J. W. Jannseni, dr. K A. Hermanni, D. O. Wirkhausi ja õp. A. H. Willigerode viimsel puhkepaigal, lauldi leinalaulu, peeti lühike mälestuskõne ja asetati lahkunute mälestuseks loorberpärjad.
Täna kõlab meeste võimas laul (1939). Postimees, 11. juuni, lk 3.

Laulupidude isa J. W. Jannseni kalmule viis pärja Tartu Meestelaulu Selts Ed. Tubina juhatusel. Koor oli ilmunud välja rohkearvulises koosseisus. Saabunud kalmukünkale, mis asub vanal Maarja kalmistul, laulis koor L. van Beethoveni „Kõik taevad laulvad”. Lühema sõnavõtuga esines seltsi esimees K. Weidenbaum.
Juures foto: Tartu Meeslaulu Seltsi esimees K. Weidenbaum asetab pärga laulupidude isa J. W. Jannseni kalmule.
Pärgi eesti muusikaisade kalmudele (1939). Postimees, 11. juuni, lk 3, fotod.