Narva kosk kevadel (1939)

Narva juga peetakse Euroopa üheks võimsamaks. Joa Eesti-poolse osa laius küündib 70 ning idapoolse haru laius 130 meetrini. Veetuks jäi juga 1955. aastal, kui tööd alustas 125-megavatise võimsusega Narva hüdroelektrijaam. Jaama ehitades suleti Narva jõgi ülalpool juga tammiga ja vesi juhiti turbiinidele. 206 meetri pikkuse ja rohkem kui üheksa meetri kõrguse tammi taha tekkis 191 ruutkilomeetri suurune Narva veehoidla.
Jõujaam sai töötada vaevalt kümmekond aastat, kui leiti, et elektri tootmine pole seal tasuv. Jaam suleti, kuid paisu ei avatud, sest veehoidla tühjakslaskmine toonuks kaasa ökoloogilise katastroofi selle rajamisel üleujutatud aladel.
Käärt, U. (2008). Veetu Narva kosk võib üle poole sajandi taas mühisema hakata. Eesti Päevaleht, 11. veebr, http://www.arileht.ee/artikkel/418108/ (11.03.2011).