Estonia-Filmist Tallinnfilmini (1979)

Temaatiline ringvaade Eesti filmikunstist läbi aegade tähistab NSV Liidu kinematograafia 60. aastapäeva.

Pealiskaudne ülevaade Eesti filmikunsti ajaloost, paraku ei puudu ringvaatest ka faktivead. 1911. Tartu fotograaf Johannes Pääsuke filmib omatehtud kaameraga esimese eestlasena esimesed dokumentaalkaadrid. Pääsukese fotodele järgnevad kaadrid Pääsukese filmikompositsioonist „Ajaloolised mälestuskohad Eesti minevikust“. „Kas lugeda seda Eesti filmi sünniks?“ küsib diktor. 1913. Valmib esimene mängufilm, Johannes Pääsukese „Karujaht Pärnumaal“. Kaadrid filmist. 1920 registreeritakse Eesti kinotööstuse osaühing Estonia-Film, mida asuvad juhtima vennad Parikased. Tellimustöödega teenitakse raha tõsisemateks kunstilisteks katsetusteks. Kaadrid kroonikafilmidest: sadamatööd, laulupeod, spordiüritused, teatrilavastused, tuletõrjujate paraad, seltskonnaüritused, kaadris Paul Keres. Estonia-Filmis tegutseb ka filmitegija Konstantin Märska, kes väntab menuka ja rahvusliku filmi „Jüri Rumm“ (1929). Kaadrid filmist. Pankrotistunud Estonia-Filmi asemel hakkab 1930. aastal tegutsema Eesti Kultuurfilm. Kaadrid maadleja Johannes Kotkasest, kes tegeleb veel tõstmisega. Filmikroonika kõrval tehti ka dokumentaalfilme. 1940. Eesti Kultuurfilmi dokumentaalfilm „Rahva tahe“ (propagandistlik reportaaž 1940. aasta kommunistlikust juunipöördest ja sellele järgnenud sündmustest Eestis) leiab sooja vastuvõtu kogu Nõukogudemaal. Nii kinnitab diktoritekst. Kaadrid filmist. 28. septembril 1940 Eesti Kultuurfilm natsionaliseeritakse. Seda daatumit loetakse Tallinnfilmi sünnipäevaks. Kaadrid sõjajärgsetest aastatest: Tallinnas varemete koristamine jm. Kroonikakaadrid esimese ENSV mängufilmi „Elu tsitadellis“ võtetest. 1955. Kontsertfilm „Kui saabub õhtu“, kaadris Georg Ots. Järgmisel aastal valmib mängufilm „Tagahoovis“, kaadris Hugo Laur, Franz Malmsten ja Aleksander Mägi. Kaadrid kroonikakaadrite filmimisest: ekraanil operaatorid Konstantin Märska ja tema õpilane Vladimir Parvel, Eduard Eljas, Ülo Tambek, Mati Kask, Vladimir Žukov, Semjon Školnikov, Vitali Gorbunov, Evald Vaher. Moskva kinoinstituudist saabub hulk noori: Hans Roosipuu, Vladimir Maak, Reet Kasesalu, Valeria Anderson. 1958. Esimene nukufilm „Peetrikese unenägu“ valmib Elbert Tuganovi käe all. Hiljem teeb ta juba Nõukogudemaa esimesi stereonukufilme. Kaadrid erinevatest nukufilmidest. Kaadris nukufilmirežissöör Heino Pars ja tema filmid. 1965. aastal teevad Kalju Kurepõld ja Ants Looman satiiriringvaate „Süütenöör“ tarvis rea joonistehnikas lühifilme. 1972. aastal rajas Rein Raamat regulaarse joonisfilmitootmise. Kaljo Kiisk ja tema 1961. aastal loodud mängufilm „Jääminek“. Arvo Kruusement ja tema film „Kevade“ (1969). Kalju Komissarov, Veljo Käsper, Grigori Kromanov, Jüri Müür ja Leida Laius filmivõtetel. Kaadrid filmirahva pidulikest üritustest.  

Märksõnad: asfalteerimine | aukirjade üleandmine | demineerimine | eesti filmilugu | filmikroonikad | filmikunst | filmioperaatorid | filmiproov | filmistuudio | filmitegijad | filmitegijad | filmitööstus | filmivõtted | joonisfilm | juunipööre 1940 | kalurid aerupaadiga merel | kangrud | langevarjuhüpped | laulupidu | mängufilmid | nukufilm | nukufilmi kaadri sättimine | nõukogude aeg | nõukogude olustik | operaatorid | parteikoosolek | rannakalurid | sadam | sõda | sõdurid | sõjajärgsed taastamistööd | tummfilmid | tähtpäeva tähistamine | vabariigi aeg | viljakoristus | võimlejad | Vaata kõiki »