Avaleht » Filmiliigid

Georg (2007)

Baritoni naise jutustus

Mängufilm | Draama Kestus: 105:00

Huviinfo

Isikuid filmis

Georg

Georg Ots (21.03.1920 Petrograd – 05.09.1975 Tallinn), laulja (bariton), Karl Otsa poeg, Maret Purde vend. Alustas lauljana II maailmasõja ajal ENSV Riiklikes Kunstiansambleis, lõpetas 1951 lauluerialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Tiit Kuusiku klass). Oli 1945-75 Estonia ooperi- ja operetisolist, ühtlasi 1951-52 TRK direktor ja 1974-75 ENSV Teatriühingu esimees. Kaunikõlaline hääl, viimistletud vokaaltehnika ja näitjejaanne tagasid Otsale populaarsuse ka välismaal. Osalenud 55 muusikalises lavateoses, mänginud filmides (“Valgus Koordis”, “Mister X”, “Kolme katku vahel”, “Colas Breugnon”), lavastanud operette (“Kõrbelaul”, “Tsirkusprintsess”); ooperi “Don Giovanni” lavastamise lõpetas Arne Mikk. Tegutses kammerlauljana, oli tuntud ka massilaulude esitajana. Otsa nime kannavad Tallinna Muusikakool (aastast 1975) ja reisilaev, 1996 sai tema nime väikeplaneet “1977 QAI”. Aastast 1976 antakse Georg Otsa ooperipreemiat, aastast 1985 korraldatakse Tallinnas Georg Otsa muusikapäevi. 1964-71 EKP Keskkomitee liige, 1974-78 NSVL Ülemnõukogu saadik. NSVL rahvakunstnik (1960). NSVL riiklik preemia 1950, 1952 ja 1968, ENSV riiklik preemia 1975.
Osad: Onegin (Tšaikovski Jevgeni Onegin), Sharpless (Puccini Madame Butterfly), Deemon (Rubinsteini Deemon), don Juan, Papageno (Mozarti Don Juan ja Võluflööt), Jago, Rigoletto (Verdi Othello ja Rigoletto), Radjami (Kalmani Bajadeer), Meelis (Villme Kapi Lembitu), Porgy (Gershwini Porgy ja Bess), Olav (Aava Vikerlased), Colas (Kabalevski Colas Breugnon), Cervantes – Don Quijote (Leigh’ Mees La Manchast).
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 347.

Asta - keevaline mustlasveri

Kuueaastaselt Tallinnas imelapsena kuulsaks saanud Asta Saar oli juba enne esimest lavaleminekut läbinud tõhusa elukooli.
Tema ema, kena, kuid pöörane mustlasneiu Roosi, oli mustlaslaagrit külastanud tuntud ajalehereporterile Kivilombi Intsule sünnitanud lokkispäise ja terve tüdruklapse.
Õnne selles peres ei olnud. Asta polnud veel kolmenegi, kui Roosi otsustas koos lapse ja mustlasmehest armukesega Aafrikasse põgeneda ja astus Tallinnas kaubalaevale. Sellel pikal teekonnal hakkas Roosi keevalise verega kallim Robert silma heitma laeva kokale, valgepäisele iludusele.
Roosi lahendas olukorra omakohtu korras. Tema püstolilask lõpetas noore mehe elu väikese Asta silmade all. Selle teo eest mõisteti Roosile Dakari vanglas surmanuhtlus. Kolmeaastane Asta anti kasvatada Prantsusmaale Bordeaux’ nunnakloostrisse.
Kloostri vaga elu kestis ligi kolm aastat. Alles siis jõudis Asta tagasi koju isa juurde – ja otsejoones lavale. Eestit nagu kogu Euroopat vallutas uus meedia, tummfilm. Väikesele tantsutüdrukule Astale oli määratud kuulsaks saada. Tolleaegsed ajalehed kiitsid nii imelast Bobat ehk Vladimir Sapozhninit, kes filmide eel kaunilt viiulit mängis, kui ka imelast Astat, kes tantsis kinodes tsharlstonit oma mustanahalise partneriga.
Algkoolist kaugemale noor tantsutäht ei jõudnud. Edasi tuli Olbrei balletirühm Estonias ja suur kiindumus 20 aastat vanemasse mehesse, teatri orkestranti, kes mängis oma noorele naisele hommikuti magamistoas tshellot ja tõi vahuveini voodisse.
Tuli Asta esimene roll teatrilaval – balletis “Punane moon”. Ja siis algas sõda.

Kavalus kõrvikmütsiga

Oli see saatus, mis Astat ja Georgi külmas meres teineteisele lähendas?
Nad jõudsid Jaroslavli Eesti kunstiansamblitesse peaaegu ühel ajal.
Astast sai rahvatantsurühma liige, Georgist aga Gustav Ernesaksa meeskoori laulja. Oli juhtunud see, mille eest isa Karl oli poega hoiatanud. “Ära kunagi taha minu jälgedes käia, ära mõtle lauljaks saada, sinu häälematerjaliga ei jõua kaugele.” Läks teisiti. Georgi saatuse määras sõda.
Kenast Clark Gable’i vuntsidega kooripoisist sai Jaroslavlis naiste lemmik. Ka Asta püüdis talle meeldida, aga asjata, sest Georg ei pannud väikesekasvulist tütarlast tähele.
Mustlaslik eneseuhkus ei lubanud Astal otsest rünnakut ette võtta. Viimase raha eest ostis ta turult valge kolm numbrit suurema jänesenahast kõrvikmütsi. Õhtul kinno minnes pani ta selle pähe ja istus saalis otse Georgi ette. Idee töötas. Mõne aja pärast kuulis Asta selja tagant: “No kuulge, võtke ometi see suur müts peast, ma ei näe selle tagant midagi!”
Ja siis: “Oi, teie juuksed lõhnavad nii magusalt!”
Asta oli eesmärgi saavutanud: Georg oli kõnetanud teda esimesena.
Edasine oli ülimalt lihtne. Looduslapsena tundis Asta hästi seeni, nii söödavaid kui mittesöödavaid – ja neid oli sealsetes paksudes, salapärastes metsades rikkalikult. Asta pakkus ennast sageli Georgile seenelkäigul teejuhiks.
Georgile meeldis hästi süüa. Asta vahetas oma nädala leivatalongid turul kana vastu ja keetis sellest maitsvat puljongit.
Mõne aja pärast avastasid nad, et Asta on lapseootel.
Täpsemalt:
Põldre, M. (2007). Asta ja Georg. Eesti Naine, nr 10.

Filmist

Filmis on kasutatud Eesti Filmiarhiivi ja Tallinnfilmi arhiivikaadreid. Filmivõtted kestsid 47 päeva. Filmitud Kodak filmilindile, mida kasutati 20 kilomeetrit. Film läks maksma 32,7 miljonit krooni. Kaheteistkümne muusikapala nime järel on märge: "Fonogramm Eesti Rahvusringhääling".

Soomes on film alla 7-aastastele keelatud. Põhjendus: dokumentaalkaadrid sõjast ja kõrvakiil.
Elonet, www.elonet.fi
(07.01.2012).

"See on film põlvkonnast, kes sai tappa terve oma elu, algusest kuni lõpuni. Me räägime generatsioonist, kelle ees ei olnud valikuid hea ja kurja või hea ja veel parema vahel. Neil oli valik halva ja veel halvema vahel," võtab režissöör Peeter Simm kokku filmi ajastu ja tol perioodil elanud inimeste saatuse.
Sillasoo, S. (2007). Georg Otsa teine abielu. Äripäev, 28. sept.

Statistikat

Ootamatu, aga rõõmustav sõnum tuleb teiselt poolt lahte – Peeter Simmi „Georg“ on platseerunud Soome aasta vaadatuimate välismaiste filmide teleedetabelis kõrgele teisele kohale, nagu selgub sel suvel ilmunud 2009. aasta Soome filmistatistika aastaraamatust. „Georgi“ (soomekeelse pealkirjaga „Georg Ots – rakkaani“) teleesilinastus kogus 16. novembril Yle TV1 kanalil 470 000 vaatajat, jäädes aasta lõikes maha vaid Klaus Härö filmist „Elina“, mis sai kokku 545 000 vaatajat. Selja taha jäid sellised Hollywoodi menufilmid nagu „Härra ja proua Smith“, „Da Vinci kood“ ja „Kariibi mere piraadid: musta pärli needus“.
Tulemus on seda hinnatavam, et Soome kinolevis piirdus „Georg“ 10 596 vaatajaga, ehkki ringles kaheksa koopiaga. Võrdluseks, Eesti kinolevis kogus Peeter Simmi film 50 000, teleesilinastus aga 162 000 vaatajat.
Tuumalu, T. (2010). Georg Otsa film alistas Soome teles kogu Hollywoodi. Postimees, 3. aug.

Tootjafirma sünopsis

Tõsielufaktidel põhinev lugu eesti nimekaima ja armastatuima laulja Georg Otsa (1920-1975) saatusest, tema kunstniku- ning eraelust. Erakordse andega laulja jäi maailma ooperilavadel tundmatuks. Peale Eesti tundis ja armastas teda vaid Venemaa ning Soome publik. Aeg oli selline. Nõukogude süsteem oli oma talentide suhtes kiivas. Film jutustab Laulja loo, kõneleb tema saatusest, mida vormisid keerulised ja muutlikud aastad. See on ka väga isiklik lugu armastusest, intriigidest ja perekonnast.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm