Purjejahi ristsed (1939)

1910. aastal asutatud Tallinna Jahtklubi kodusadam  asus Tallinna Vanasadama territooriumil; 1919. aastal valmis klubihoone.

Ajaloost:
Eelmise sajandi alguses tegutses Tallinnas ainult üks jahtklubi: Eestimaa Mere-Jahtklubi. Selle liikmeskond koosnes peamiselt Balti aadelkonnast ja paljud merest ja purjetamisest huvitunud inimesed sinna liikmeks ei pääsenud.
1910. aastal otsustasid mõned sellised purjetamishuvilised asutada uue ühingu - Tallinna Jahtklubi. Harry Schröderi algatusel toimus 8. septembril 1910 klubi asutamiskoosolek, millest võttis osa 8 Tallinna ärimeest.
1913. aasta lõpuks oli klubis juba ligi 200 liiget ja klubi lipu all sõitsid merd 10 purje- ja 7 mootorjahti. Samal aastal korraldati ka esimesed võistlused.
Alates 1922. aastast hakkasid Tallinna Jahtklubi jahid osalema Soomes toimunud võistlustel ja SPS jahid Eestis läbiviidud võistlustel. 1923. aastal muudeti klubi põhikirja, mistõttu klubi liikmeskonnast lahkusid need liikmed, kes ei olnud otseselt huvitunud merespordist. Järelejäänud liikmed jätkasid oma tegevust seda aktiivsemalt. Klubis hakati korraldama jahijuhtide kursusi, loodi noorte osakond ja muretseti rohkem uusi aluseid.
Alates 1929. aastast alustati jahtide ehitamist Tallinnas loodud Jakob Kiili paaditehases. Samal ajal võeti aktiivselt osa Eesti Jahtklubide Liidu loomisest. Liidus läkski juhtiv osa Tallinna Jahtklubile ja selle presidendiks valiti Tallinna Jahtklubi esindaja, tuntud riigi- ja seltskonnategelane vandeadvokaat August Peet. Eriti arenes klubis kolmekümnendatel aastatel avamerepurjetamine. Nii läbisid klubi jahid 1937. aastal kaugsõitudes 16875 miili ja enim miile purjetanud jahil “Boy-Roy” kogunes neid 2752. Klubi korraldas igal aastal ka mitmeid võistlusi, sealhulgas ka ülemaalist Väina võidusõitu. Tänaseks on sellest kasvanud Eesti populaarseim ja osavõtjaterohkem purjetamisvõistlus - Muhu Väina regatt. Klubi liikmed võitsid neil aastatel hulgaliselt auhindu nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel võistlustel. Klubi liikmeskonda kuulus ka meie esimene ümbermaailmapurjetaja Ahto Valter, kelle jahi “Ahto” ahtris lehvis Tallinna Jahtklubi lipp. Tallinna Jahtklubi viimase, 1940. aastal ilmunud aastaraamatu andmetel oli klubi Eesti suurima liikmeskonnaga , kuhu kuulus 3 auliiget, 209 liiget ja 22 noorliiget. Klubi registrisse oli kantud 32 purjejahti, 13 mootorpaati ja 11 jääpurjekat. Klubi kommodooriks oli Friedrich Tofer. Peale Eesti okupeerimist katkes klubi tegevus aastakümneteks.
Tallinna Jahtklubi ajalugu, http://www.tjk.ee/index.php?lang=et&page_id=4 (21.09.2011).

Diktori tekst:

Eestis valmistatud purjejaht lastakse traditsioonilise pidulikkusega vette ning teeb oma esimest proovisõitu. Purjejahisport areneb Eestis aastast aastasse. Selle spordiala edendamiseks aitab kaasa asjaolu, et Eesti laevaehitustöökojad valmistavad eeskujulikke purjejahte, mis otsitavad ka teistes maades.

Filmi annotatsioon Filmiarhiivi toimikus

Vastu purjejahi nina lööb jahil seisev daam katki šampusepudeli. Jahtklubi vormimütsides mehed tervitavad sõjaväelikult.Terve hulk plagusid tõuseb jahi masti. Panoraamne võte purjejahi dekist ülevalt alla ja ninast ahtri suunas. Ahtris sama inimeste rühm, kes laeva ristis. Lõigatud suur keskplaan -  kaks meest purjeka rooli juures, ühe käed keeravad rooli. Jälle ülemisest võttepunktist võte purjejahi ninale ja merepinnale. Inimesed jahil. Jaht naaseb sadamasse. (Laeva dekk on nüüdseks - laeva tekk).