E.V. President K. Päts külaskäigul Tartus (1939)

Sündmusi

3. septembril 1939. aastal avati Vanemuise 500-kohaline teatrimaja, mille ehitamist oli alustatud 1937. aastal.

Tiit Made kirjutab Vanemuise teatrimaja avamisest:

"3. septembril toimus oluline kultuurisündmus Tartus. Pidulikult avati vastvalminud Vanemuise 500-kohaline teatrimaja, mille ehitamist oli alustatud 1937. aastal. Vana teatrimaja, mis oli valminud 1906. aastal Armas Lindgreni projekti järgi ja rajatud Jaan Tõnissoni initsiatiivil,ehitati ümber kontsertsaaliks ja ühendati uue teatrimajaga ühtseks kultuurikompleksiks. Tollase lavatehnika viimase sõna järgi rajatud hoone ehitustööd läksid maksma 650 000 krooni pluss 100 000 krooni lavaseadmete eest. Osa rahast saadi annetustest, kuid enamik summast võeti laenuna pankadest. Mitmed rahandus- ja äriringkonnad olid teinud Vanemuise uue maja tarvis kingitusi. Peasissekäigu fassaadi reljeefid oli maksnud kinni Põllumajanduse Pank ja Tartu Eesti MajandusÜhisus.
Teatrisaali armatuurid kinkis Tartu linnapea, kindralmajor Aleksander Tõnisson, ja need olid valmistatud eritellimuse järgi Tšehhoslovakkias. Jalutusruumide seintele oli paigutatud kunstnike Villem Ormissoni ja Aleksander Bergmanni (Vardi) poolt valmistatud Pühajärve kujutavad pannood. Uue Vanemuise majandamiseks moodustati vastavalt presidendi soovitusele spetsiaalne sihtasutus.
Eesti poliitiline eliit oli kohal, sest Vanemuise avamine oli ajastatud president Pätsi Tartumaa visiidiga. President, keda ajalehtede ülevaadete kohaselt võeti Tartus ja Tartumaal vastu suure vaimustuse, austuse ja lugupidamisega, pidas ka uue teatrimaja avamise peokõne. Teatrimaja ehitamisele kaasa aidanuid tänades ja siis presidendile sõna andes lausus Vanemuise seltsi esimees professor Ernst Ein: „Keskseks kujuks jääte aga Teie siin kunstitemplis, härra President”. Mida konkreetselt härra professor silmas pidas, on raske mõistatada, kuid uue teatrimaja fuajee kaunistamiseks oli sinna paigutatud skulptor Ferdi Sannamehe loodud president Pätsi büst, mida teatrimaja avama tulnud riigipea oli juba rahulolevalt jõudnud silmitseda.
Ilmselt käisid vanemuislased maja ehitamiseks riigilt raha küsimas, mistõttu president ei saanud oma kõnes jätta neid selle pärast ka põgusalt noomimata: „Olen ikka silmas pidanud seda, et meil seltskond täielikult riigist ei oleneks. Leian, et niisugune tähtis asutus nagu riik, meie rahva elus on lõpmata võimuga. Aga meie peame õppima teistelt rahvastelt, et riik, kui ta seltskonna tegevuses täielikult atrofeerub, ta seejärel mitte ei saa oma võimu kasvatada, vaid ta ise jääb siis nõrgemaks.” Presidendile aplodeeriti elaguhüüete saatel. Ettekande järel president lahkus „rahvapoolehoiuavalduste saatel” ega jäänud nautima katkendeid Albert Kivikase näidendist „Nimed marmortahvlil”, mida Vanemuise sõnalavastustrupp seejärel esitas.
Made, T. (2009). Idüllist suure ahastuseni 1939-1941. Tallinn: Argo.

Tartu Kaitseliidu hoonele nurgakivi panek

Planeeritud Tartu linna ja Tartumaa malevate ühise esindusliku Kaitseliidu majana Riia mäele, Postijaama platsile. Projekti koostasid Tallinna arhitektid Elmar Lohk ja Alar Kotli. Ajakirjandus teatas, et maja juurde tuleb ujumisbassein, hoone ette aga mälestussammas Vabadussõjas langenud õppursõduritele. /---/ Hoone valmis 1940. aastal, siis aga juba Töölismaja nime all. Edaspidi on seal asunud teisi tähtsaid asutusi, kuni praeguste Balti Kaitsekolledži ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuseni.
Palamets, H. (2003). Kaitseliit ja üliõpilased, AKMK, http://www.ut.ee/akmk/node/187 (22.08.2011).

Isikuid

Konstantin Päts (23. 02.1874 Tahkuranna vald – 18.01.1956 Kalinini oblast, Buraševo) - Eesti Vabariigi esimene president 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940.
Konstantin Päts, http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts (4.04.2012).

Aleksander Tõnisson (1875-1941) - Eesti sõjaväelane kindralmajori auastmes, 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
Aleksander Tõnisson, http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Tõnisson (23.06.2011).

Jaan Kruus (27. veebruar 1884 Sooniste vald (Kullamaa kihelkond), Läänemaa – 15. mai 1942 Moskva) - Eesti sõjaväelane, kindralmajor.
Jaan Kruus, http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kruus (4.04.2012).

Richard Hugo Kaho, (15. november 1885 Pärnu – 17. september 1964 Hamburg) oli Eesti bioloog, Tartu Ülikooli rektor 1938–1940, Riiginõukogu liige.
Hugo Kaho, http://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Hugo_Kaho (4.04.2012).

Presidenti saatsid ametlikul visiidil  haridusminister Aleksander Jaakson (1892-1942), põllutööminister Artur Tupits (1892-1941)

Heinrich Eduard Lauri (1890-1942) - Tartu maavanem

Paul Kanarik (1907-1940), Tartu Näituse ja Eesti Põllumeeste Seltsi direktor