Kollektsionäär Konstantin Toomingu kingitus Tallinna Kunstimuuseumile (1972)

Kunstinõukogu arutelult 31. augustil 1972

Pirita: Huvitav fakt, kuid pala natuke venib. 

Raamat: Sellist sündmust ei saa nii kiiresti läbi võtta.

Laius: Väga maitsekalt tehtud pala. 

Palale anti 1. tasustamisgrupp.
Ringvaatele tervikuna, režissöör Andres Sööt - 2. grupp.
Allikas: ERA.R-1707.1.1232 Kunstinõukogu protokollid, lk 137-138.

Konstantin Tooming

Konstantin Tooming sündis 1889. a. Moskvas eesti perekonnas. Pärast pensionile jäämist 1950. aastal alustas K. Tooming kunstikogumist. Teda huvitasid eelkõige portreekunsti väikevormid – miniatuurid ja siluetid. Aastate jooksul õnnestus tal moodustada väljapaistva kunstilise tasemega kollektsioon, mis suudab anda ülevaate miniatuurportree arengust alates barokkajast kuni XIX sajandi teise pooleni. Kõige arvukamalt on kogus vene päritoluga portreid: osalt on need maalitud vene kunstnike, osalt Venemaal tegutsenud välismaiste meistrite poolt.
Konstantin Toominga kunstikogu kataloog, https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?100877 (31.01.2017).

Konstantin Toominga kunstikogu muuseumile

Viimase viieteistkümne aasta jooksul on moskvalase Konstantin Toominga lemmikharrastuseks olnud retked oma kodulinna antikvariaatidesse. Tõsi, tänapäeva kunstikauplused on enamasti üle ujutatud sajandivahetuse massikaubast, maitselagedast eklektikast ning kõikvõimalikest imitatsioonidest. Tõelise väärtusega, ehtsaid kunstiteoseid kohtab kunstikauplustes haruharva ning nendegi väheste peale on arvukalt pretendente. Konstantin Tooming märkas siiski, et enamiku kunstikauplustes tunglejate tähelepanu koondus maalidele, joonistustele, portselanile ja pronksile. Samal ajal jäid vitriinidesse, suurema osa vaatajate ükskõiksuse osaliseks mõnedki võluvad kunsti väikevormid: elevandiluule, pärgamendile ja portselanile maalitud portreemedaljonid ning kullaläikelised klassitsistlikus ornamendipärjas siluetid. Konkurentide vähesus ärgitas koguma «kahe silma vahele jäänut». Puuduva kunstihariduse asemel juhindus Konstantin Tooming «kuuendast meelest», hinnates teostuse puhtust ja peenust, värvide ilu, modelli huvitavust või ajaloolist tähtsust. Omajagu naudingut pakkus ka tundmatute autorite ja kujutatute mõistatamine.

Aasta-aastalt lisandusid uued leiud, mida oli lihtsalt võimatu omandamata jätta: esimese Isamaasõja aegsete vene ohvitseride portreed, õhulises klassitsistlikus rõivastuses või biidermeieriaegsete kaunitaride kujutised, mõned rokokoohõngulised peenmaali haruldused. 25 miniatuuri on signeerinud prantsuse, osalt ka vene ja saksa kunstnikud: Filippe, Jacques, Larinois, Paez, Philippot, Perrigeux, Gebhard, Graff, Krjukov, Sokolov jt. Ühel väheldasel merevaatel leiduvad Aivazovski signatuur ja daatum 1886. Dateeritud miniatuuride seas on vanim ovaalne vaskplaat 1634. aastast rikkalikus rõivastuses printsessi kujutisega. Paari porteed peaks olema võimalik seostada inglise meistritega. Kujutatute hulgas, kellest seni on õnnestunud ära tunda üsna vähesed, leiduvad: Katariina II, Friedrich Suur, A. Suvorov, T. Kosciuszko, Napoleon III ja mõned vene XIX sajandi I poole avaliku elu tegelased. Muuseumiklassiga miniatuure on kogus 60, siluette 25.

Huvitavaks mõistatuseks eesti kunstiajaloolastele on kaks suurepärase teostusega (must kullal) siluettportreed, millele on nõelaga kraabitud signatuurid ja daatumid: ühel «Rauert fecit Revall 1807», teisel «Rauert fee. 1803». Siiani polnud teada, et Tallinnas oleks klassitsismiajal nii häid siluette valmistatud.
/---/

Konstantin Toominga kõrge iga ning halvenenud tervis ei võimalda enam kunstikogumist jätkata : ta on 83-aastane, üks jalg jäi sõtta, teinegi tikub peremeest alt vedama. Hiljaaegu pöördus K. Tooming Eesti NSV Kunstimuuseumi poole sooviga leida oma kogule uus kodu Eestis. Mitmete Moskva kollektsionääride ja muuseumifondi ostukomisjoni ettepanekutele kollektsioon müüa jäi K. Tooming kurdiks. Ta teatas, et eelistab oma kogu kinkida ilma mingit hüvitust nõudmata, kui tema kollektsioonile leitakse vääriline asupaik Eestis. Põhjus? Konstantin Tooming on küll sündinud Moskvas ja kogu elu elanud Venemaal, eesti keelegi peaaegu unustanud, kuid peab ennast eestlaseks. Ta on arvamusel, et ühe kunstikoguja eluõhtu suurim rahuldus on isikliku väikese kollektsiooniga kübeme võrra rikastada oma esivanemate koduvabariigi kunstikogusid.

18. mail alustas Konstantin Tooming oma kogu üleandmist Eesti NSV Kunstimuuseumi esindajale. Praegu on 120 teost juba muuseumis arvelevõtmisel. Veel 20 tööd saabub Tallinna lähemail päevil.

Miniatuurportree, mis alates Lucas Granachist Euroopas ülipopulaarseks sai (kuni fotograafia andis peenmaalile surmahoobi), polnud siiani Eesti NSV Kunstimuuseumis esindatud. Tänu Konstantin Toominga suuremeelsele annetusele võib muuseum avada uue kogumisrubriigi. Mõistagi on väga oluline ka täiendus vene ja lääne kunsti osakonnale.

Kingituse hulka kuulunud vene portreeminiatuure on asutud ette valmistama juunis avatavaks näituseks «Vene portreekunst XVIII sajandil ning XIX sajandi esimesel poolel Tallinna muuseumides». 1973. aastal on kavas korraldada erinäitus, kus tutvustatakse Konstantin Toominga kogu tervikuna. Meenutagem, et kunstimuuseumile Tallinnas on ka varem kunstiteoseid kingitud, ent nii arvuka ja väärtusliku kollektsiooni annetamine on esmakordne.
Konstantin Toominga kunstikogu muuseumile (1972). Sirp ja Vasar, 9. juuni, lk 9.

Mõned tööd Konstantin Toominga annetusest Kunstimuuseumile on vaadeldavad:
EKM Digitaalkogu, https://digikogu.ekm.ee/uus_kategooriapuu/valiskunst/maal/miniatuurmaal/?_page=1&_count_all=33& (31.01.2017).