Eesti NSV 30. aastapäev (1970)

Kunstinõukogu arutelult 23. septembril 1970

Ringvaatest tervikuna -

Ilves: Olen raskes olukorras, kuna nägin ringvaadet samuti esimest korda. Kõige lihtsam lahendus oleks määrata tervikuna 2. grupp, kuigi siin pole just kõik õnnestunud. Operaatorite tööst on raske midagi esile tõsta. 
Tuganov: Segab fotode kasutamine sellisel kujul, tundub kuidagi juhuslik. Montaažis oleks võinud lähtuda erinevate tantsude rütmist.
Võsa: Režissööri kavatsused olid muidugi paremad, kui neid õnnestus realiseerida.

Ringvaade tervikuna (režissöör Vladimir Parvel) sai 2. tasustamisgrupi, operaatoritööd hinnati samuti 2. grupiga.
Allikas: ERA.R-1707.1.1108 Kunstinõukogu protokollid, lk 302.

Linastusluba nr MB-07453 väljastati filmile 30.07.1970 : Filmi võib linastada kogu Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajaga kuni 31.12.1970.
Allikas: ERA.R-1946.1.1616 Komitee poolt "Tallinnfilmile" väljaantud linastusload, lk 302.

PIDULIK KOOSOLEK ESTONIA KONTSERDISAALIS

Filmi algus dokumenteerib Eesti NSV 30. aastapäevale pühendatud Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee ja Eesti NSV Ülemnõukogu pidulikku koosolekut 20. juulil 1970. Koosoleku stenogramm on avaldatud eraldi raamatuna:
30 aastat Nõukogude Eestit. Toim. A. Rammus. Eesti Raamat, 1970. 63 lk.

PIDULIK KONTSERT LAULUVÄLJAKUL

Eesti NSV 30. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert lauluväljakul toimus 17.07.1970. Pildimaterjali selle kohta leiab Fotisest.

IX TANTSUPIDU

Eesti NSV 1970. aasta vabariiklik rahvatantsupidu toimus 18.-19. juulil 1970 Tallinnas.

Esimest korda oli kunstiliseks juhiks Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli juht Helju Mikkel. Seniste pidude üldjuht Ullo Toomi oli taandunud aujuhiks. Kunstilise juhi kõrval oli üldjuht-korraldajaks Ilmar Moss – välja oli kujunenud kaksikjuhtimine.

Jätkuvalt oli peole soovijaid rohkem kui tantsuväljak mahutada suutis – 677 rühmast pääses peole 510. Noortepeo eeskujul jaotati õpilaste rühmad kolmeks – tantsisid 1.-4. klassi, 5.-6. klassi, 7.-8. klassi ja noorte segarühmad ning neiduderühmad.

Tantsupeod mõjusid soodsalt mitte ainult rahvatantsurühmade, vaid ka rahvamuusikakollektiivide tekkele. Peol esines üle 2000 pillimängija, kellest kõige noorem oli vaid 4aastane, kõige vanem aga 76aastane. Erinevatesse gruppidesse jagunenud rahvamuusikud ja viiuldajad esinesid oma kavadega tantsude vahel, tantsude saatemuusika oli sel korral eellindistatud ning võimendati üle väljaku ülimoodsa tehnika abil.

Pidu algas karjapasunate mängimise ja 1600 mängijaga puhkpilliorkestri kujundliikumisega. Järgnes Helju Mikkeli avatants-kantaat “Päike, maa ja meri” (muusika Veljo Tormis, sõnad Mart Raud). Tantsud olid jagatud kolmeks osaks – rahvapärimuslikud tantsud, teiste rahvaste tantsud ning autorilooming. Kõige enam oli peol autoritantse, millest paljud olid spetsiaalselt selle peo tarbeks loodud. Teiste rahvaste tantse tantsisid eesti rühmad, kes peo värvikamaks muutmiseks kandsid spetsiaalselt peo tarbeks õmmeldud teiste rahvaste rahvarõivaid. Esimest korda oli pidu lavastatud nõnda, et tantsijad kasutasid väljakule jõudmiseks või sealt lahkumiseks ka tribüünide treppe ja mäenõlvu.

Tantsupidu lõppes nagu ikka “Tuljakuga”. Rekordilise osalejatearvuga tantsupeo osalistel oli raske staadionile ära mahtuda. Tantsijad oli sel peol 7741, koos teiste osalistega oli peolisi kokku 9997.

Ka pealtvaatajate hulgas oli tantsupidu väga populaarne – kõik kolm kontserti olid välja müüdud, kuid paljud soovijad tribüünile ei mahtunudki.

Allikas: Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, http://laulupidu.ee/ajalugu/tantsupidu-1970/ (19.02.2013).