temaatiline
Mehaniseeritud töö Käva ja Jõhvi kaevandustes ning Kohtla-Järve soojuselektrijaamas.
Kohtla-Järve linnavaateid. Töö Käva kaevanduses, soonimismasinal töötab kahekümne kahe kordne söemeister Harri Arming. Jõhvi kaevandustes alustati põlevkivi kambriviisilist kaevandamist, uudsete meetodite rakendamine on suur samm kaevanduse kompleksse mehaniseerimise poole. Võrdlus 1937. aasta kaevandustöödega arhiivikaadritelt, kus enamik töid tuli teha käsitsi. Nüüd on eranditult kõik transporditööd ja sorteerimine mehaniseeritud, põlevkivirong jõuab kaevandusest maa peale inimtööjõudu vajamata. Kõige enam mehaniseeritud ettevõtteks põlevkivibasseinis on Kohtla-Järve elektrijaam. Siia saabub iga päev sada viiskümmend vagunitäit kütust. Kogu laadimis- ja transporteerimis-mehanismide süsteemi juhib ühest punktist operaator Arnold Toiger, kütjate asemel töötavad katla-agregaatide juures masinistid. Jaama ratsionaliseerijad peainsener Georg Tšernja, elektritsehhi juhataja Aleksei Gleb, tehnikaosakonna juhataja Harri Kirss, mehaanikaosakonna juhataja Viktor Raudonis ja lukksepp Johannes Värk - nende meeste ettepanekul monteeritakse praegu turbiinisaalis üldist juhtimiskilpi, kust hakatakse juhtima kõigi abimehhanismide tööd. Tänu tehnilistele uuendustele on vabanenud kuuskümmend inimest, kes on viidud üle teistele töödele. Kogu elektrijaama tööd korraldab valveinsener lülituslavalt kaugjuhtimisega. Põlevkivibasseini uhkuseks on põlevkivigaasivabrik, mis varustab gaasiga Leningradi, Tallinna, Kohtla-Järvet ja peatselt ka Narvat.