RaKü 3. näitus Kunstihoones (1936)

Rakenduskunstnike Ühing

Rakenduskunstnike Ühing (RaKü) loodi 1932. aastal. RaKü-ga on seotud kogu eesti professionaalse tarbekunsti areng, ka tarbekunsti näituste korraldamine.

Selle eellane, 1928. aastal tarbekunsti esimese organiseerumiskatsena loodud koondis "Dekoor" lõpetas üsna pea oma tegevuse. Alles RaKü kujunes elujõuliseks organisatsiooniks, millesse kogunes kogu eesti tarbekunstnike paremik ning mis andis suuna ja ilme kogu meie tolleaegsele tarbekunstile. RaKü korraldas oma seitsme tegevusaasta jooksul iga-aastaseid üle-eestilisi tarbekunstinäitusi.

1930. aastate tarbekunstis ilmnes suund, mis rajanes rahvakunstil. Taotleti rahvakunstimotiivide rakendamist kaasaegses tarbekunstis ning arendati sel viisil rahvalike traditsioonide püsimist.
Eesti Kunstnike Liit, http://www.eaa.ee/382 (21.06.2011).

Toonasest ajakirjandusest

Näituse puhul korraldati seinavaibakavandite võistlus, mille rahalised auhinnad said - O.Murdmaa-Martinson (100 kr.), Richard Wunderlich ( 75 kr.), Adamson-Eric (50 kr.), Karin Luts (50 kr.), Richard Wunderlich (50 kr.).
Neist kavandeist loodetakse saada materjali Pariisi 1937.a. maailmanäituse tarvis.
Näitusele esitatud esemete eest on RaKü määranud 3 võrdset auhinda (50 kr.) - keraamikas proua Vally Talvik, filigraanis preili Ede Maran, linaste damast-laudlinakavandite eest Adamson-Eric.
"Kunstibüroo" asutamise ja RaKü 3. näituse puhul (1936). Postimees, 23. aprill, lk 5.

Näitusel esinenud kunstnikke

Jaan Koort (6. november 1883 Sootaga vald, Tartumaa - 14. oktoober 1935 Moskva) - eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik.
Jaan Koort, http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Koort (20.08.2011).

Rakenduskunsti 3.näitusel oli eraldi vitriin varalahkunud skulptor Jaan Koorti töödega. Vitriinis üheks kaunimaks ja pilkupüüdvamaks oli tütrest valmistatud portselan-pea. See töö oli valminud Gželi keraamikatehases, kus Koort töötas kunstilise  juhina 1934. aastast kuni surmani 14. oktoobril 1935. Ta tegelas tehase taastamisega ja ühtlasi ehitas uusi keraamikaahje.  Valge keraamilise pea põletas kujur enda valmistatud ahjus ühe oma viimase tööna enne äkilist surma.
Rakenduskunsti 3. üldnäitus avati (1936). Uus Eesti, 15. aprill, lk 2.

Juristi, riigitegelase ja diplomaadi Elmar Kirotari mälestustest võib lugeda: „14. 10. 1935, Moskvas. Täna kell 11 suri Botkini haiglas Jaan Koort. Kopsupõletik ja pleuriit murdis selle tugeva mehe maha... Tema tunnistas minule ja volitas seda ütlema vaid Riigivanem Pätsile, et tema töötab Venes selle mõttega, et näidata, mis ta kui eestlane võib ja et teha kalleid katseid, mille peale tal Eestis iial ei jätkuks raha ja võimalusi, ja siis omad kogemused rakendada tööle keraamika alal Eestis…"
Seppet, A. (2008). Vaimustatud vormi edevuseta ilu. Sirp, 07. nov.

J.Koorti loomingus on laste portreedel oluline koht. Sageli olid talle modellideks oma lapsed, keda ta jäädvustas erinevais vanuseis. Oma esimesest poega Râd modelleeris ta juba neljanädalaselt 1912. aastal. Järgnes tuntud töö „Nutt“, mille valmimiseks oli Koort oma pisipoega põsest näpistanud, et teda nutma saada.
E-kunstisalong, http://www.e-kunstisalong.ee/?e=oksjonid&o=16&num=874 (14.08.2011).

Natalie Mei (1900-1975)

Teatrikunstnik, karikaturist, raamatuillustraator. Natalie Mei oli esimene, kes hakkas suhtuma kostüümi kui lavastuse terviklikku osasse. Mei uuris väga põhjalikult näidendite ajaloolist tausta ja rõhutas seda ka hiljem ERKI õppejõuna. Kogu Eesti teatrikunstnike põlvkond peab end tema õpilasteks või õpilaste õpilasteks.
Lisaks joonistas Mei karikatuure, pilades esimese vabariigi ajal Pätsi ja hiljem kilukarbi-soenguga vene baabasid.
Levin, M. (2000). Teatraalne Nat Mei. Sirp, 10. märts, http://www.sirp.ee/archive/2000/10.03.00/Kunst/kunst1-2.html (14.08.2011).
Tael, T. (2000). Eesti teatrikunsti revolutsionääri Natalie Mei kostüüminäitus. Eesti Päevaleht, 27.jaan, http://www.epl.ee/artikkel/99557 (14.08.2011).

Märt Laarman (1896-1979)

Graafik ja maalikunstnik Märt Laarman sündis Viljandimaal, suri Tallinnas. Töötas kuni 1945. aastani eesti keele õpetajana Otepääl ja Tallinnas, hiljem vabakunstnikuna.  Kuulub Eesti Kunstnikkude Rühma alates 1924. aastast ning Kunstnike Liitu 1945. aastast.
Viljeles maali ja raamatugraafikat. 1930ndatel aastatel sai Laarmani põhialaks just raamatugraafika. On paljud raamatud illustreerinud puugravüüridega. Tema puulõiked olid uuenduslikud ja kõrgel tasemel.
Märt Laarman, http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rt_Laarman (14.08.2011).
Teoste autorid E-kunstisalongis, http://www.e-kunstisalong.ee/?e=teosed&a=240 (14.08.2011).
Kunstisalong Allee, http://www.allee.ee/allee.php?module=35&op=2&lang=et&pid=3566 (14.08.2011).

Mari Adamson, eesti tekstiilikunstnik (1908–2000)

Andekas tekstiilikunstnik, kelle loomingulisse pärandisse kuuluvad vaibad, dekoratiivkangad, monotüüpiatehnikas graafika, karakternukud. Kauaaegne ning armastatud pedagoog, särav seltskonnainimene ja energiline organisaator.  Mari Adamson oli Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kunstiakadeemia auliige. Ta oli 1944-1977 kunstiinstituudi õppejõud, juhatades peamiselt tekstiili- ja kostüümikateedrit. 1964 sai Adamsonist professor.
Suri Mari Adamson (2000). Õhtuleht, 4.jaan, http://www.ohtuleht.ee/68518 (14.08.2011).

Mari ja Adamson-Eric abiellusid 2. jaanuaril 1936. Selle teineteisele elanud paari saatus oli aga nõukogude ajal väga raske. Kommunistlik partei kritiseeris Adamson-Ericu loomingut, ta heideti 1950. aastal Kunstnike Liidust välja ja mees oli sunnitud töötama jalatsivabrikus lihttöölisena. See põhjustas raskekujulise infarkti ja hiljem insuldi, mis halvas kunstniku parema kehapoole. Kõik Adamson-Ericu hilisemad tööd on tehtud vasaku käega. 1963. aastal suri ajukasvaja tagajärjel Mari poeg Johan ja viis aastat hiljem pärast teist infarkti Adamson-Eric.
Tema armastusest ja austusest abikaasa vastu sündis Adamson-Ericu muuseum, mis avati Tallinnas 15 aastat pärast kunstniku surma 2. detsembril 1983. Sellele muuseumile kinkis ta pea kõik Ericu tööd, üle tuhande kunstiteose.
Ennok, H. (2002). Teineteisele elatud elu. Eesti Naine, http://naistemaailm.ee/?art_magaz=8&id=8059 (14.08.2011).