Lippude annetamine Kaitseliidu Tartu ja Tartumaa malevatele (1925)

27. jaanuaril 1925. aastal lahutati Tartumaa osakond Tartu linna kaitseliidust ja mõlemad said iseseisvaks üksuseks. Lahingulipud annetati Tartu Linna malevale ja Tartumaa malevale 6. detsembril 1925. aastal.
Kutti, T. Akadeemilise malevkonna sünd, http://www.ut.ee/akmk/node/184 (19.11.2011).

Postimees sündmusest 

6. detsembril saabus Tartusse Riigivanema ja vabariigi valitsuse ja sõjaministri esindaja siseminister K. Einbund, keda Tartu jaamas pidulikult vastu võeti. Koos Einbundiga saabusid kaitseliidu ülem kolonel Roska abikaasaga, Tallinna linna maleva pealik kolonel Pinka, Harju maakonna maleva pealik major Saulep jt.
Kell 11.30 algab Tartu Raeväljakul maleva kogunemine paraadiks. Auvõõrad ja kutsutud külalised asuvad raekoja ette kahele poole treppi. Raekoja sissekäigu kohal elektrikiri “Kaitse kodu”. Fassaadi kaunistavad lipud, õnnistuslaud asub keset platsi Rüütli tänava otsas.
Paraad alagab kell 12. Einbundile raporteerib paraadi komandeerija kolonel Unt. Seejärel marsivad rivistuse eest läbi Einbund koos saatjatega: kindral Põdder, kolonel Roska jt.

Lippude väljatoomine

Fanfaarihelide saatel toovad naisrühma esindajad kätel välja mõlema maleva lipud, mis lahti rullitakse. Rivist ilmuvad kummagi lipu jaoks kolm pealikut mõõkadega. Lippude õnnistamist toimetab luterliku kombe kohaselt õpetaja J. Treumann ja apostelliku kombe järgi metropoliit Aleksander.
Pühaliku toimetuse lõpul kõlab lauljate liidult ja orkestrilt hr. Wirkhausi juhatusel laul “Veel kaitse Salem oma lapsi”. Siis lööb Einbund mõlema lipu vardasse naelad riigivanema, sõjaministri ja sõjaministeeriumi poolt. Naelad  lööb veel kaitseliidu ülem, Tallinna linna ja Harju maakonna maleva pealik.
Seejärel annab Einbund Tartu maakonna lipu kolonel Untile, kes võtab lipu, laskudes põlvili. Samuti võtab Tartu linna maleva lipu vastu pealik kapten Saarsen, andes selle lipukandjale.

Tervitused

Kõnetoolis esineb tervitusega siseminister K. Einbund, 2. diviisi poolt kolonel-leitnant A. Oinas, kaitseliidu ülem kolonel J. Roska, linnapea K. Luik, maakonnavalituse esimees E. Saar, üliooli rektor prof H. Koppel. Tervituse lõpul kantakse lipud maleva rivi eest mööda “Porilaste marsi” helide saatel. Kumbki lipp asetub oma maleva paremale tiivale.

Järgneb paraad

Kestis üle poole tunni. Osavõtjad marssisid aukülaliste ja valitsusliikmete eest mööda. Paraadi osavõtjate üldarv ligikaudu 4000 meest, valdav enamus maakonnast.
Vabaduseristi Vendade malevkonna järel marssis linna 2. malevkond, kus näha palju tuttavaid seltskonnategelasi. Seejärel üliõpilased, ka keskkooli kasvandike kompanii ning ratsamalev. Paraad lõppes kell 14. Õhtul toimus Vanemuises pidulik aktus.

Tartu linna maleva lipu ühte külge ehib põhjakotkas, teisel pool linna vapp roheliste rahupalmidega. Vapi taga on mõõk.
Tartu maakonna lipul samuti põhjakotkas, teisel küljel ruudud, mis vastavad maleva administartiivüksuse arvule.
Meeliülendav silmapilk (1925). Postimees, 7. detsember, lk 1.

Isikuid

Karl Julius Luik (12.07.1883 Koikküla, Valgamaa – 05.03.1948 Tobolsk) – Tartu linnapea 1920-1934.
Karl Luik, http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Luik (19.11.2011).

Henrik Koppel (ka Heinrich; 29.12.1863 Tõnuküla, Viljandimaa – 14. detsember 1944 Tallinn) oli eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli rektor aastail 1920–1928.
Henrik Koppel, http://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Koppel (19.11.2011).

Johannes Orasmaa (kuni 1935 Johannes Roska, 03.12.1890 Joala vald Vaivara kihelkond, Ida-Virumaa – 24.05.1943 Vjatka laager, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Kaitseliidu ülem (1925-1940), Riiginõukogu liige.
Johannes Orasmaa, http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Orasmaa (19.11.2011).

Johan Unt, ka Johann Unt (24.03.1876 Viljandimaa – 03.04.1930 Tallinn, atentaat) oli Eesti sõjaväelane, kindralmajor.
Johan Unt, http://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Unt (19.11.2011).