Tuletõrje, õhu- ja gaasikaitse õppused (1937)

Ajakirjandusest

Laupäevase manöövri vastu tunti sellist huvi, et korraldajad ei teadnud seda kuidagi ette aimata. Istekohtadest tribüünil ei jätkunud murdosagi soovijate rahuldamiseks. Piletite müümine sinna tuli katkestada. Manööver, mida jälgisid teiste hulgas sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidoner, peaministri k.t. K. Eenpalu, politseivalitsuse direktor ning rohkearvuliselt teisi juhtivaid isikuid sõjaväelaste, politsei ja tuletõrje juhtide hulgast, oli eriti huvitavaks õppetunniks  maa-tuletõrjele, kuid pakkus samapalju ka pealinlastele publiku hulgas. Nii võis mitmel pool näha salkade viisi inimesi omakombineeritud "periskoopidega", mõned püüdsid end hädast välja aidata taskupeeglitega.
Manööver andis võrdlemisi tõetruu pildi olukorrast, milles tuleb tuletõrjel töötada sõja puhul. Kõrvuti sellega oli aga ka koomiliselt mõjuvaid vahejuhtumeid. Nii keset ägedat kustutustööd üks veevoolik, mis oli juhitud läbi tribüüni lähedalt, lõhkes just hipodroomi kohtunike torni juures. Paiskus üles üle peade tõusev veesammas, kastes korralikult märjaks hea hulga lähedalolijaid.
Et mitte piirduda üksi näilise gaasitõrjega, lasti publiku hulka pärast ülemjuhataja ja siseministri lahkumist pisut pisargaasi, et nagu valjuhääldaja kaudu teatati, igaüks saaks gaasiga ise harjuda ja pärast võiks sellega teiste ees hoobeldagi.
Hädas olid tuletõrjujad ka "a.s Tallinna keemiatehaste " põlemasüütamisega, eelkäinud kustutustööharjutustel oli üks hoonetest saanud nii märjaks, et parimalgi tahtmisel ei süttinud. selle eest aga peahoone oma kolmekordse torniga põles üleni leegitsedes tõrvikuna õhtuses hämaruses.
Pritsimees oli päevakangelane (1937). Rahvaleht, 30. aug, lk 4, ill.

Eesti ja kogu Venemaa vanima vabatahtliku tuletõrje asutas 1788. aasta 23. mail Mustpeade vennaskond. Eile (7.09.1997) tähistas sünnipäeva 1862. aasta 26. augustil (vana kalendri järgi 14. augustil) Tallinna rae loal asutatud vabatahtlik tuletõrje selts, mille ärgitajateks oli viis meistrit. Idee vabatahtliku tuletõrje moodustamiseks sai kellasseppmeister Carl Theodor Hollandt Šveitsis kellasseppade täienduskursusel ilma nähes. Tallinna eeskujul hakkas kaks aastat hiljem vabatahtlik tuletõrje tegutsema ka Tartus. Vabatahtliku tuletõrje hiilgeaeg eelmise Eesti vabariigi ajal, kui tuletõrjeseltside kirjas oli 116 000 vabatahtlikku.
Peensoo, P. (1997). Vabatahtlik tuletõrje pidas sünnipäeva. Eesti Päevaleht, 9. sept.