Eesti Vabariigi uued allveelaevad (1937)

Ehituslugu

21.12.1933 võttis Riigikogu vastu kaitselaevastiku täiendamise ja selleks krediidi (9 miljonit krooni) määramise seaduse. 12.12.1934 kirjutasid EV kaitseminister ja Inglise firma Vickers & Armstrongs Ltd esindaja alla lepingule kahe allveelaeva ehitamiseks (maksumus 360 000 Inglise naela). 19.06.1935 pandi maha Barrow-in-Furnessis laevade kiilud. 7.07.1936 ristiti laevad Lembit ja Kalev ning lasti vette. 14.05.1937 anti Lembit üle Eestile ning 9.07.1937 jõudis allveelaev Tallinna.
Meremuuseum, http://www.meremuuseum.ee/?id=29&op=body (29.06.2011).

Allveelaevade Lembit ja Kalev jooniste koopiad on nüüd Lennusadamas

Meil on hea meel teatada, et pärast mõningasi otsinguid ja läbirääkimisi on Eesti Meremuuseumil nüüd allveelaevade Lembit ja Kalev originaaljoonised Inglismaalt Cumbria arhiivist.
Joonised on ülidetailsed ja tulevikus saab neid kindlasti näha ka uues muuseumis Lennusadamas. Lisaks on neist joonistest tulevikus abi allveelaeva Lembit sisemise interjööri kordategemisel, eriti nende detailide taastamisel, mis vahepealsetel aastatel on kaduma läinud. (Lisatud joonised)
Lennusadam, http://lennusadam.eu/allveelaevade-lembit-ja-kalev-joonised-on-lopuks-leitud/ (29.06.2011).

Allveelaev Lembit arvati mereväe laevastikust välja

16. mai ennelõunal langetas Merevägi  Lennusadamas pidulikul tseremoonial  mereväe lipu allveelaeval Lembit, millega laev arvati mereväe laevastikust välja.
«Sinu ülesandeks oli sulgeda hõimuvellede soomlastega Soome laht vaenlase eest, paraku seda võimalust Sulle ei antud ja pardale seati võõras meeskond. Alles taasiseseisvunud Eestisse naasid uhkelt ja sirgelt, et hoida Eesti lippu ja tuletada meelde, et me kõigi jõududega seisaks vastu vaenlasele ja kunagi enam ei alistuks,» ütles kaitseminister Mart Laar lipu langetamise tseremoonial.
Tänavu täitub Lembitu ristimisest täpselt 75 aastat. “Lembit on Eesti mereajaloo üks olulisemaid sümboleid, olles ainuke suuremate ümberehitusteta säilinud sõjalaev Teise maailmasõja eelse Eesti ja kogu Baltimaade laevastikust,”  ütles meremuuseumi direktor Urmas Dresen.
Meremuuseum tõstis 20. mai öösel allveelaeva kaldale  ja viis angaari, kus algavad peatselt Lembitu sisemised restaureerimistööd Lembitu originaaljooniste järgi. Kuulsusrikka ajalooga lahinglaeva saab näha alates sügisest, kui lennusadama vesilennukite angaaride renoveerimistööd lõpevad. Sellest saab ilmselt üks ainulaadsemaid meremuuseume maailmas.
Vaba Eesti Sõna, http://vabaeestisona.com/index.php?option=com_content&view=article&id=1191:allveelaev-lembit-arvati-merevaee-laevastikust-vaelja&catid=15:eesti-uudised&Itemid=3 (29.06.2011).

Eesti allveelaevad Kalev ja Lembit

Eesti allveelaevade sünnipäevaks loetakse nende vettelaskmise päeva. See toimus 7. juulil 1936. aastal. Esimesena ristiti allveelaev tehasenumbriga 706. Šampanjapudelit vastu laeva korpust puruks lüües lausus laeva ristiema, Eesti Inglismaa saadiku abikaasa pr. Schmidt: «Mina nimetan sinu nimeks «Lembit». Olgu sinu tegevus õnnelik ja edukas. Jumal kaitsku kõiki, kes sinul teenivad».  Laeva ahter puudutas vett kell 13.07.  Kolmteist minutit hiljem libises vette allveelaev «Kalev», mille ristimisel toimus sama tseremoonia.
Koosseisudes oli ette nähtud 4 ohvitseri, 26 allohvitseri ja 2 madrust-ajateenijat. Tallinnas komplekteeriti meeskonnad täielikult ja laevad hakkasid tegelema suvise õppekava alusel.
Kuid kõigi vajalike tehniliste seadmetega polnud allveelaevad siis veel varustatud. Puuduvad kajaloodi, allveetelegraafi ja hüdrofonid paigaldas Saksa firma «Atlas-Werke A. G» septembris-oktoobris 1937, mille järel Eesti-poolne komisjon asus neid firma esindajate osavõtul katsetama. 40 mm õhutõrjesuurtükid „Bofors” paigaldati Rootsi firma poolt laevadele alles 1938. aasta septembris. Aasta lõpuks olid mõlemad allveelaevad nii tehnika kui meeskondadega täielikult komplekteerituks.
Enne Teist maailmasõda oli maailmas sadu allveelaevu. Kuid selliseid, mis olid samaaegselt varustatud nii torpeedodega kui veealuste- ja veepealsete miinide veeskamise seadmetega, oli vaid mõnikümmend. Viimaste hulka kuulusid ka Eesti allveelaevad, olles oma ehitamise aastatel ühed moodsamad ning kõrgel tehnilisel tasemel. Isegi nii kõrgel, et mõned tehnilised lahendused pakkusid veel 1950. aastate lõpul Nõukogude Liidu konstruktoritele tõsist huvi.
Kallas, V. (2006). Eesti mereväe allveelaevad, 25. okt, http://www.hot.ee/v/vaikal00/vaikal_19.htm (29.06.2011).