Johan Laidoner saabub Pärnumaa Teisele Rahvuspäevale Pärnus 19. septembril 1937. aastal (1937)

Pärnumaa esimene rahvuspäev toimus 10. augustil 1936. aastal Kihnu saarel.

Isamaaliidu Pärnumaa komitee korraldab eeloleval esmaspäeval, 10. augustil Kihnu saarel esimese rahvuspäeva. Sellele suurejoonelisele üritusele aitavad kaasa Pärnu suveorkester ja solistid. Rahvuspäev algab kell 3 p.l. Ed. Tamme avamänguga "Kalev ja Linda". Selle järele ütleb avasõnad Pärnu komitee esindaja. Järgnevad kõned ja muusikalised ettekanded orkestril ning solistidelt. Kuna Kihnu saarele pole seni veel  mandrilt orkestri ettekannetega sõidetud, ollakse Kihnus suures ootuses eeloleva rahvuspäeva vastu.
Suur pidupäev Kihnu saarel (1936). Postimees, 6. aug, lk 2.

Pärnumaa teine rahvuspäev

Pärnumaa teisele rahvuspäevale saabusid hommikul külalistena kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner (riigihoidja esindajana, kuna Konstantin Pätsil oli jalg haige), värske teedeminister Nikolai Viitak ja sotsiaalminister Oskar Kask (oli varem Pärnu linnapea). Maakonna piirile sõitsid neid vastu võtma maavalitsuse esimees Jüri Marksoo ja Viljandi Pärnu prefekt Vares. Piirilt sõideti  Jaagupi alevikku (siin oli püstitatud auvärav ja rivistatud üles autokompanii). Laidonerile raporteeris Pärnumaa maleva pealik Tõnis Avingo.

Suurejooneline vastuvõtt Pärnus
Suure silla juurde oli üles rivistatud autokompanii, nende vastas seisid kolm alevivanemat ja 35 Pärnumaa vallavanemat (ilmumata jäi 6). Külalisi tervitas linnapea Hendrik Soo, Viljandi Pärnu kaitseringkonnaülem A. Sauselg jt.
Vastuvõtjate spaleer ulatus Rannahotellini. Spaleeris seisid tuletõrjujad, noorkotkad, kodutütred, skaudid, gaidid, õpilased. Laidoner (ka Kask ja Viitak) surusid vallavanemate kätt. Lilli ulatas Laidonerile kohalik Naiskodukaitse. Siis toimus autokompanii paraad, mille Laidoner vastu võttis.
Seejärel kutsus rahvuspäeva korraldav komitee külalised kohvilauda.
Isamaaliidu Tallinna osakond asetas pärja Lydia Koidula ausambale, Rahvuspäeva komitee asetas pärja Vabadussõjas langenute monumendile.
Kell 12 kogunesid seltsid ja organisatsioonid Vabaduse väljakule. Rongkäik (3 orkestri saatel ja 84 lipu all) liikus läbi linna Rannahotelli esisele, et defileerida  Laidoneri ees. Rongkäik kestis tunni ja selles osales 3000 inimest. Seejärel toimus suur aktus staadionil. Tribüünil oli kolm orkestrit ja Tallinna Isamaaliidu laulukoor. Kõne pidasid Johan Laidoner ja Jüri Marksoo. Õhtul toimus rannapargis Kõlakoja ees vabaõhuetendus, mängiti H. Visnapuu kirjutatud eesti ajaloo teemalist tükki.
Rahvuspäev heledas päikeses (1937). Pärnu Päevaleht, 20. sept, lk 1.