Eesti-Soome 12. poksimaavõistlus Tallinnas (1937)

Eesti-Soome 12. Poksimaavõistlus

1937. aastal Tallinnas toimunud maavõistlused poksis toimusid kino Ars'ise saalis 2000 pealtvaatajaga, kusjuures piletita jäänud huvilised ootasid võistluste lõppu väljas.
Võistlejatepaarid:
kärbeskaal:  H. Gutman - O. Lehtinen, võitis soomlane
kukk-kaal:   K. Käbi - V. Huuskonen, võitis soomlane
sulgkaal:  E. Seepere - A. Siponen, võitis soomlane
kergekaal:  N. Stepulov - E. Kaartinen, võitis eestlane
kergekeskkaal: K. Vahi - S. Rossi, võitis eestlane
keskkaal:  V. Leet - V. Suhonen, võitis eestlane
poolraskekaal:  B. Salong - H. Koivunen, võitis eestlane
raskekaal:  M. Linnamägi - E. Holmberg, võitis eestlane

Võistlus algas eestlastele väga õnnetult: kolme kergema kaalu mehed kaotasid vastastele järjest ja kaotus oli juba "õhus". Kaotuste seeria katkestas Stepulov, kes Eesti meeskonnale andis tagasi enesekindluse. Stepulovi ülekaalukast võidust hoogu sattunult andsid kõik järgmised Eesti poksijad oma parima ja tõid Eestile kindla võidu.
Täna Eesti-Soome poksimaavõistlus (1937). Uus Eesti, 4. nov, lk 2.
Võimas poksivõit Soome üle (1937). Uus Eesti, 5. nov, lk 2.

Isikuid

Martin Linnamägi  (28.08.1917 - 3.01.1994) - poksija, treener ja poksikohtunik.
Esimese matši pidas Linnamägi 1936. aastal. 1937. aastal sai temast Baltimaade meister raskekaalus. Nigul Maatsoo õpilasena pidas ta 1951. aastani 150 kohtumist, millest võitis 111, neist 55 ilmse ülekaaluga. Linnamägi oli üheksakordne Eesti meister ja kolmekordne spordiühing Dünamo meister.
1953-1968 sirgus treener Linnamägi käe alt Tööjõureservide spordiühingus hulgaliselt andekaid noori poksijaid. 1968-1979 oli Linnamägi Eesti Spordikomitee poksitreener.
Martin Linnamägi on läbi aegade üks intelligentsematest Eesti sportlastest, kes 1951. aastal lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning 1960 kehakultuuriteaduskonna ja valdas vabalt inglise, prantsuse, saksa ja vene keelt. Alates 1950. aastast ilmus Linnamäe sulest kaastööna ajalehtedele ja ajakirjadele kümneid poksiteemalisi kirjutisi.
Spordisõpradele ja sportivatele noortele oli Martin Linnamägi eeskuju, kelle võitudele elati kaasa, keda imetleti ning toetati. Matšid Linnamägi osavõtul olid alati ümbritsetud erakordse huviga. Lihaseline, reibas, visa sihtide saavutamisel, kehastas ta parimaid Eesti sporditraditsioone.
28. augustil möödub 90 aastat Martin Linnamägi sünnist (2007). Eesti Päevaleht, 28. aug., http://www.epl.ee/artikkel/544854 (11.08.2011).

Nikolai Stepulov (20.03.1913 Narvas - 2.01.1968 Tallinnas)
Ida-Virumaalt pärit poksija, kes võitis 1936. aasta olümpiamängudel hõbemedali.
Alustas poksiga 1927. aastal. Treeneriteks olid Nigul Maatsoo ja Peeter Matsov. Oli 6-kordne  Eesti meister aastatel 1933–1938, kuulus 9 korda Eesti koondisse. Säravaimaks saavutuseks jäi Berliini 1936. aasta olümpiamängude hõbe poksis. 1937. aastal Milano EM-il saavutas kergekaalus hõbemedali. Tegutses elukutselise poksijana 1938–1939.
Berliini olümpiamängudest: Kõige ootamatum medal võideti poksiringist, kus kergekaallane Nikolai Stepulov jõudis koguni olümpiafinaali.
Deutschlandhalles sündis 14. augusti õhtul tõeline üllatus. Kergekaalu favoriidiks peetud Rootsi poksija Erik Agren kaotas poolfinaalis punktidega vähetuntud eestlasele Nikolai Stepulovile. Matši otsustas juba esimene ring, kus pärast üksteise luuramist Stepulovi esimene löök pani rootslase vaaruma, nii et mees vaevu püsti jäi. Stepulov ründas edasi, teda ergutasid meie üliõpilassportlased hüüetega: "Stepulov, Stepulov, Stepulov - pressi peale, pressi peale!" Ja Stepulov pressis, andmata rootslasele mingitki võimalust initsiatiivi enda kätte haarata.
Finaalis pidi ta ungarlase Imre Harangi vastu poksima lapitud kulmuga. Stepulov poksis välismaa vaatlejate arvates puhtamalt ja ilusamalt, kuid teenis hoiatusi ning pidi diskvalifitseerimise kartuses võidu sisuliselt loovutama. Hõbemedal oli aga Eesti poksi esimene ja seni kahjuks ka viimane suurvõit olümpiamängudel. Kodumaal osati Stepulovi saavutust hinnata, mida näitas tema vastuvõtt Balti jaamas. 3000-4000 inimest ootasid olümpiasangarit ja ta kanti kätel jaamast ära. Mürtsus kaitseministeeriumi orkester ja oma alluvat tervitas ka Kalevi pataljoni ülem. Stepulov nimelt teenis pataljonis aega. Olümpiamedali puhul ülendati ta reamehest kapraliks (siit ka hüüdnimi Hõbekapral).
Nikolai Stepulov-Ida-Virumaa spordiliit, http://www.sportiv.ee/index.php?2/617/6/488 (11.08.2011).