Avaleht » Filmiliigid

Naiskodukaitse samariitlaste kursusel (1937)

Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr. 74, 4/5

Filmikroonikad Kestus: 02:29

Huviinfo

Naiskodukaitse (NKK)

Naiskodukaitse (NKK) loodi 2. septembril 1927. aastal Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu (KL) eriorganisatsioonina. Naiskodukaitse asutamise põhjuseks sai asjaolu, et riik ootas KL ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt.
1. detsembril 1924 Nõukogude Venemaa poolt Eestis mahitatud kommunistlik riigipöördekatse andis tõuke NKK arengule.
Detsembris 1924 loodi esimesed NKK jaoskonnad - tookord küll Kaitseliidu naisüksuste nime all. Esimeseks nende hulgas võib pidada KL Tallinna Maleva Kalevi malevkonna juurde Eesti Naisseltsi Tallinna juhatuse poolt ellukutsutud naisüksust Lindade kompanii. NKK loomisel oli eeskujuks paljuski Soomes juba populaarsust võitnud samalaadne organisatsioon Lotta Svärd, mis loodi 1921. aastal sealse Kaitseliidu toetuseks.

NKK oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon. Sellesse kuulumine oli ühiskonnas prestiižne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Enamuse liikmeskonnast moodustasid vastutust kanda oskavad ja haritud naised, nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud. Enne Teist maailmasõda kuulus NKK ridadesse pea 17 000 liiget üle Eesti. NKK juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest.
KL eriorganisatsioonina töötasid NKK jaoskonnad samanimeliste KL üksuste juures. NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala.
27. juunil 1940. aastal likvideeriti NKK koos KL ja teiste eriorganisatsioonidega kohe pärast Punaarmee toetusel läbiviidud juunipööret.

17. veebruaril 1990 võeti KL taastamisel aluseks kunagised programmdokumendid ning ajutises põhikirjas sätestati muuhulgas ka KL naisorganisatsiooni loomine.
30. märtsil 1990 Kongutas ja suvel Järvakandis tehti esimesed, kuid käegakatsutavate tulemusteta jäänud katsetused NKK taasloomiseks. Kuid hoolimata esialgsetest ebaõnnestumisest ei loobutud NKK taasasutamise ideest. KL tegutses, püüdes saavutada kunagist taset ning seetõttu sooviti kindlasti ellu kutsuda ka eriorganisatsioonid.
20. septembrit 1991 on peetud NKK tegelikuks taasasutamise kuupäevaks, kuna pärast seda on NKK pidevalt tegutsenud.
1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Selleks ajaks oli kehtestatud kord Naiskodukaitsesse astumiseks, olid olemas liikmekaardid, eelarvelised vahendid oma tegevuse planeerimiseks ja mis kõige tähtsam – oli olemas stabiilne liikmeskond. Samast aastast pärinevad NKK keskorgani juures ka esimesed dokumendid ringkondade tegevusest ja organisatsiooni liikmeskonnast.
Naiskodukaitse, http://et.wikipedia.org/wiki/Naiskodukaitse (29.08.2011).

Erialane tegevus Kaitseliidu eriorganisatsioonina

NKK töö sanitaaralal oli mitmetahuline. Peamine ülesanne eriorganisatsioonina oli tagada KL väljaõppelised üritused, nagu laskeharjutused, õppused ja manöövrid esmase arstiabiga. Samuti edendati üha laiemalt külaühiskonna tervishoiualaseid teadmisi ja oskusi. Organisatsiooni poolt korraldatud kursustele oli vaba sissepääs ka mitteliikmetele. NKK poolt korraldatud kursused viidi läbi koostöös Eesti Punase Risti ja Tartu Tervishoiu Muuseumiga. 1932. aastal anti esimest korda koostöös Punase Ristiga välja ka Esmaabi käsiraamat. NKK Tallinna ringkond korraldas kogunisti kuuekuulisi meditsiiniõdede kursusi. 1935. aastal anti NKK-le kindlalt sõnastatud riiklik ülesanne valmistuda erakorralisteks aegadeks. "Meditsiinivahendite ja haiglavarustuse muretsemisega oli NKK ära teinud tohutu töö ning oli valmis komplekteerima ja mehitama 16 haiglat. 1938. aastaks oli NKK-s 2232 väljaõppinud samariitlast.
Aaastail 1931-1937 toimusid NKK-s 2-5 päevased suvekursused. Igal aastal oli teema erinev: toitlustamine ja samariitlus, noorte organiseerimine, propaganda, vormiriietus. Viimase aja uudiseks oli kergesti transporditava nõudepakkimise standardkasti koostamine.
Sügav, E. (2008). Sõna ja pilt naiskodukaitse ajaloo allikana 1927-1940. [lõputöö]. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, lk 15, 16, 40.
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/6578/Sygav-2008-VKA-Loputoo.pdf?sequence=1 (28.08.2011).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm