Tuletõrje manööver Tallinna hipodroomil (1937)

Sündmuse kajastusi ajakirjanduses

Laupäevase manöövri vastu tunti sellist huvi, et korraldajad ei teadnud seda kuidagi ette aimata. Istekohtadest tribüünil ei jätkunud murdosagi soovijate rahuldamiseks. Piletite müümine sinna tuli katkestada. Manööver, mida jälgisid teiste hulgas sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidoner, peaministri k.t. K. Eenpalu, politseivalitsuse direktor ning rohkearvuliselt teisi juhtivaid isikuid sõjaväelaste, politsei ja tuletõrje juhtide hulgast, oli eriti huvitavaks õppetunniks  maa-tuletõrjele, kuid pakkus samapalju ka pealinlastele publiku hulgas. Nii võis mitmel pool näha salkade viisi inimesi omakombineeritud "periskoopidega", mõned püüdsid end hädast välja aidata taskupeeglitega.
Manööver andis võrdlemisi tõetruu pildi olukorrast, milles tuleb tuletõrjel töötada sõja puhul. Kõrvuti sellega oli aga ka koomiliselt mõjuvaid vahejuhtumeid. Nii keset ägedat kustutustööd üks veevoolik, mis oli juhitud läbi tribüüni lähedalt, lõhkes just hipodroomi kohtunike torni juures. Paiskus üles üle peade tõusev veesammas, kastes korralikult märjaks hea hulga lähedalolijaid.
Et mitte piirduda üksi näilise gaasitõrjega, lasti publiku hulka pärast ülemjuhataja ja siseministri lahkumist pisut pisargaasi, et nagu valjuhääldaja kaudu teatati, igaüks saaks gaasiga ise harjuda ja pärast võiks sellega teiste ees hoobeldagi.
Hädas olid tuletõrjujad ka "a.s Tallinna keemiatehaste " põlemasüütamisega, eelkäinud kustutustööharjutustel oli üks hoonetest saanud nii märjaks, et parimalgi tahtmisel ei süttinud. Selle eest aga peahoone oma kolmekordse torniga põles üleni leegitsedes tõrvikuna õhtuses hämaruses.
Pritsimees oli päevakangelane (1937). Rahvaleht (Tallinn), 30. aug, lk 4, ill.

Aegsasti enne manöövrit algas hipodroomi poole täielik rahvarändamine, publiku paik hipodroomil täitus tiheda rahvamurruga, piletikassade ees looklesid määratupikad sabad. Tribüünist vasakul platsil olid aset võtnud tuhanded tuletõrjujad, et jälgida manöövri arengut, milles tegelesid Tallinna brigaadi tuletõrjujad brigaadipealik E. Umblia juhtimisel. Manööver algas kolmest lennukist koosneva eskadrilli õhurünnakuga. Publikutribüüni vastu oli püstitatud laudhooneid, keskmine neist kolmekordse torniga. Hooned kujutasid endast "Tallinna Keemiavabrikut" ning neile olidki suunatud rünnakud. Kostis häire, ragistasid kuulipildujad, kõrvulukustava prahvatusega lõhkesid "lennukilt heidetud pommid" - fugasid, paisates musti suitsupilvi õhku. Juba nilpsasid ka tulekeeled hoonest välja - pommid olid tabanud märki ja tekitanud tulekahju.
Nüüd järgneb demonstratsiooni efektsem osa - elanike päästmine põlevast hoonest. Päris hinge kinni hoides jälgis publik inimeste hüppeid kolmanda korra aknast. Allaviskujad püüti tuletõrje poolt vastava puldani abil kinni. Valjuhääldaja kaudu anti kogu manöövri käigu kohta seletusi. Keegi tuletõrjuja langeb käsi laiali hoides linnuna aknast alla. "Hästi sooritatud hüpe", konstateerib valjuhääldaja.
Huvitavamaks osaks kujunes manöövreil lennukite gaasirünnak. Anti häire gaasimeeskonnale, huilgas sireen ja helisesid kellad, hooneist jooksid paanikasse sattunud ja gaasimürgitusest tabatud inimesed.
Tuletõrje õnnestunud manöövrid (1937). Uus Eesti, 30. aug, lk 6.