Lennukite vigurlend (1926)

Lasnamäe kant oli erandlik lennuväljade rohkuse poolest. Tondi rabast linna pool, praeguse Narva maantee, Vana-Kuuli ja Liikuri tänava vahelisel alal asus enne II maailmasõda Kaitseväe lennuväli koos oma sõjaväelinnakuga. Kui Punaarmee oli 1918. aasta lõpus ning 1919. aasta alguses tungimas Tallinna suunas, leidus mehi, kes otsisid loodava Eesti lennuväe tarbeks sobivat ala.
Nende valik langes maale Lasnamäe vanade Saksa lennukikuuride läheduses. Peagi tuli üllatav uudis Narva rindelt – oma valdusse saadi vaenlase lennuk. Kohapeal selgus, et Punaarmee oli põgenedes maha jätnud vana «Fahrmani», millest sai Eesti lennuväe alusvara. Lennuki peamiseks ülesandeks oli luure, kuid loobiti ka pomme. 1919. aastal muretseti välismaalt lennukeid lisaks ning saadi Landeswehrilt sõjasaagiks kolm lennukit.
1920. aastate alguses hakati ehitama Lasnamäe aerodroomi. Igal aastal valmis seal uusi hooneid. Kokku mahutasid angaarid 35 lennukit ja remontida sai korraga neli-viis lennukit. Kaitseväe lennuväljal paiknesid ka ASi Aeronaut angaarid. 1921. aastal asutatud Aeronaut oli üks esimesi Euroopa lennundusseltse.
Laiemale üldsusele olid tuntud iga-aastased lennuväepidustused. 12. septembril 1926. aastal tutvustati Eesti lennuväe tegevust. Paraadist võttis osa 21 lennukit, vaatamas käis umbes 10 000 inimest.
Nerman, R. (2006). Tondi raba kandis tiirutasid vanasti esimesed Eesti kaitseväe lennukid. Postimees, 19. mai.

Eesti lennuvägi oli üsnagi tagasihoidlik. Arvuliselt oli lennukeid küll 37, kuid nende lahinguväärtus oli minimaalne. Mõned inglise Bulldog  ja Bristol tüüpi hävitajad, kuus Hawker Harti ja vaid üks Avro-Anson pommitaja koos kuue Eestis valmistatud PON ja PTO-4 tüüpi õppelennukitega  moodustasid kogu Eesti lennuväe.
Eesti Vabadussõdawww, hot.ee/vabadussoda/ajalugu_11.htm (12.08.2011).

1. aprillil 1927 sai leitnant R. Rotberg käsu asuda formeerima Lennurügemendi 9. (õppe)eskadrilli ning määrati samasse eskadrilli ülema ning instruktori kt-ks. Tegelikuks ülemaks määrati eskadrillile Voldemar Post, kuid viimane õppis sel ajal alalisväe ohvitseride kursustel. Rotberg täitis eskadrilli ülema kohuseid kuni 1. jaanuarini 1928, siis oli kaks nädalat vahet ning 16. jaanuaril 1928 asus uuesti ülema kt kohale.

1928. a. telliti Ühendkuningriigist Eestisse kolm lennuinstruktorit – eskadrilliülem, major A. C. Collier (Squadron Leader) ja lüliülemad (Flight Lieutenant) kaptenid O. E. Worsley ja  G. C. Gardiner, kes saabusid Eestisse 5. juulil 1928. Nende ülesandeks oli kümne nädala jooksul alates 28. juulist 1928 õpetada Eesti Lennukooli instruktorid tegutsema RAF'is kasutusel oleva süsteemi järgi. R. Rotberg õppis Gardineri rühmas ja lõpetas kursuse 22. septembril 1928. aastal.
Militaar, www.militaar.net/php (12.08.2011).