Luunja Seemnevilja Ühisus (1924)

Luunja Riigimajand

1. mail 1920. a. rentis Eesti Seemnevilja Ühisus 634 hektari suuruse Luunja mõisa. Luunjas kasvatati teravilja-, heina- ning aed- ja juurviljaseemet. Juhtivateks jõududeks olid juhataja J. Hain (Luunjas 23 aastat), abijuhatajad J. Tohver ja A. Sakkeus, karjaravitseja J. Utso, piiritusemeister P. Jesse, puukoolijuhataja J. Palk. Luunja Seemnekasvanduse suuremaks tuluallikaks oli seemneviljamüük. Luunjas olid ka oma kohalikud sordid, sealhulgas talinisu ja maaoder. Karjaaretuse edendamiseks ümbruskonnas soetas riigimõis tõupulle ja sugutäkke. Luunja Seemnekasvanduses oli 10,5 hektari suurune puukool ja emapuuaed. Tööstusi oli Luunja riigimajandil kaks: piiritusevabrik ja Baltimaade suurim juustutööstus.

1940. a. muudeti Luunja Seemnekasvandus Riikliku Seemnekasvatuse Trusti "Eesti Seemnevili" Luunja seemnekasvanduseks.
Täpsemalt:
Mälestusmärk Luunja Riigimajandile, http://www.luunja.ee/uldinfo/vaatamisvaarsused/malestusmargid/luunja-riigimajand (8.08.2011).